Kui seni kehtinud korra järgi algasid koolis õppetunnid kell kaheksa või hiljem, siis värske määrus nihutab tundide alguse kella üheksaks või hilisemaks. Siiski võivad tunnid erandkorras hoolekogu ettepanekul alata ka varem, kuid mitte enne kella kaheksat.

"Seega ühisosa eelnõus toodud ja kehtiva regulatsiooni vahel seisneb selles, et tunnid ei saa kindlasti alata enne kella 8.00, kuid oluline erinevus seisneb nii-öelda üldreeglis, mis nüüd muutub ühe tunni võrra ehk koolipäev algab üldjuhul senise kella 8.00 asemel kell 9.00," sedastab eelnõu seletuskiri.

Muudatuse vajalikkust põhjendab haridusministeerium sellega, et hilisem tundide algus mõjub positiivselt nii õpilaste vaimsele tervisele, käitumisele kui ka
õpitulemustele.

Küll aga on jäetud koolipidajatele kooli hoolekogu heakskiidul võimalus hajutada tundide algusaega, et vähendada koolitranspordi jaoks vajalikku ressurssi ning suuremates keskustes ka tipptunni hajutamiseks.

Paljudes koolides algavad tunnid juba praegu kella kaheksast hiljem, näiteks 8.30, 8.45 või kell üheksa.

Haridusministeerium ootab asjassepuutuvatelt ametkondadelt ja ühendustelt eelnõu kohta arvamusi kuni 7. maini. Määrus on plaanitud jõustuma selle aasta 1. septembril.

Ideed koolipäeva algust hilisemaks lükata on kaalutud juba aastaid. 2017. aastal esitas haridus- ja terviseekspertide töörühm sotsiaalministeeriumile ettepanekud nihutada koolipäeva algus kella üheksale, keelata esimeses klassis kodutööd ja lubada mitmes vahetuses õpet üksnes erandjuhul. Ekspertide nõuannete varal koostatud kooli päevakava määruse kehtestamiseni toona siiski ei jõutud.