Õpilaste koolikoormuse vähendamine oli sotsiaalministeeriumis ning haridus- ja teadusministeeriumis jutuks juba seitse aastat tagasi. Koolikottide raskus, vahetundide pikkus, koolitoit ja isegi kontrolltööde arv olid teemad.

Haridusministeerium ja koolijuhid olid tõrksad, ütleb terviseminister Riina Sikkut, ja kokkulepet ei tulnud. Nüüd, rahvatervishoiu seaduse uuendamisega seoses toetab haridusminister koolitundide alguse nihutamist kella üheksale. Vastav määrus oleks soovituslik.

"Praegu on määruses soovituslik koolipäeva algus kell kaheksa. Edaspidi, kui me saame kokkuleppele, oleks koolipäeva algus kell üheksa. Aga hoolekogu otsusega on võimalik koolil alustada päeva kas hiljem või varem," ütles Sikkut.

Põhikooli õpilased kiidavad üheksase koolipäeva alguse heaks. Lapsevanemad on pisut teist meelt.

"8.00, 8.30. See sobib nii vanemale kui ka lapsele. Kell 9 ei sobi, sest on ummikud," ütles lapsevanem Sergei.

"9.00. Siis saab kauem magada," ütles 8. klassi õpilane Ken.

Samuti 8. klassis õppiv Rihard eelistaks pigem kell 9 algavat koolipäeva.

"Ma tunnen ennast alati palju energilisemalt, kui ma peaks kell 9 minema kooli," ütles 7. klassi õpilane Romet.

Koolijuhid ütlesid "Aktuaalsele kaamerale", et lapsevanemate küsitluste järgi jagunevad kooli alguse eelistused pooleks. Väiksemaid lapsi toovad vanemad kooli juba poole kaheksaks, et ise autoga tööle jõuda. Hilisem koolipäeva lõpp lükkaks õpilaste hobitegevused hilisõhtusse.

"Mina koolijuhina pooldan siin paindlikkust. Uues õppekavas, mis sügisel kehtima hakkab, ei ole vähendatud tundide arvu. See tähendab, et kui me alustame päeva hiljem, õpilaste päev ka lõpeb hiljem," sõnas Merivälja kooli direktor Greta Henriksson.