Viimasel ajal ägenenud rünnakud Ukraina energiataristu vastu on kahjustanud olulist osa sealsest kõrgepingevõrgust, kuid kõige valusamalt on pihta saanud tootmisüksused.

Lisaks tuumaelektrijaamadele, mida Venemaa praegu ei ründa, sõltub Ukraina energiatootmine paljuski soojuselektrijaamadest. Neid tabanud drooni- ja raketilöökide mõju võrdleb Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola õudusfilmidega.

"Ma olen näinud ka meediast pilte, kus suur 330-kilovoldine trafo on leekides ja põleb. Kui ennastsalgavalt Ukraina energeetikud ja päästjad kustutavad tulekahju elektrijaama ploki kõrval, kui raketid veel pea kohal lendavad," rääkis Vainola. "See on uskumatu koledus, aga see on ka uskumatu vaprus, millega nad seal vastu seisavad."

Eesti saabki kõige rohkem abiks olla soojuselektrijaamade taastamisel, sest paljusid Ukrainas tarvilikke seadmeid on meil kasutatud. Ning paljud seadmed on siin aastaid tagasi seisma jäetud.

"Me oleme juba selle talve jooksul väga olulised komponendid Eesti elektrijaama esimesest plokist transportinud Ukrainasse," sõnas Vainola. "Ja lähinädalatel algab esimese energiaploki 200 MW turbiini ja generaatori demontaaž, et see samuti suve alguseks Ukrainasse transportida."

Esimese ploki seadmed lähevad Ukraina ühele suurimale energiatootjale DTEK-le, et asendada hävinud energiaplokki. Demonteerimis- ja transpordikulud katab Vainola sõnul Euroopa Liit.

Sajatonnine trafo sõidutatakse öösel läbi Poola

Taristu, kuhu esimese energiaploki seadmed viiakse, on analoogne Eesti elektrijaama vanade plokkidega ja osaliselt säilinud. See teeb taastamise pisut lihtsamaks. "Me loodame ukrainlastega koos, et nad saavad tulevaks sügistalveks selle ploki töösse panna," rääkis Vainola.

Ta tõi näiteks, et esimese ploki juurde käiva jõutrafo valmistamine võtaks aega vähemalt kaks aastat. Eestist loodetakse üle saja tonni kaaluv trafo Ukrainasse viia hiljemalt kevadsuvel.

"Selle sajatonnise trafo peab transportima ühes tükis," sõnas Vainola. "Tõenäoliselt see transporditakse autodega läbi Poola ja öisel ajal. See on väga keeruline transpordioperatsioon, aga see on teostatav."

Turbiini ja generaatori saab Vainola sõnul võtta majasuurusteks tükkideks, kuid lihtne pole ka nende transportimine.

Lisaks Eesti elektrijaama esimesele energiaplokile on meil veel mitu seisma jäetud tootmisseadet. Vainola sõnul huvitab ukrainlasi nii Eesti elektrijaama teine ja seitsmes plokk kui ka Balti elektrijaama 12. plokk, mida me samuti enam ei kasuta.

"Nad on samm-sammult meil plaanis niikuinii demonteerida, aga osa seadmeid me peame siiski endale säilitama, et hoida varustuskindlust ja täita omanikuootust," ütles Vainola. "Aga ukrainlased on meile pika käe ette ulatanud ja paluvad meilt abi, et me oleksime valmis ka järgmisi plokke loovutama. Me töötame siin usinalt koos ainuaktsionäriga ja vaatame, mis me siin teha saame veel sel aastal."