Kuusk ütles erakonna saadetud pressiteate vahendusel, et otsustas riigikokku kandideerida, sest soovib näha oma tegevusel reaalset mõju Eesti hüvanguks: "Soovin, et mu kogemused, oskused ja väärtused teeniksid Eesti julgeolekut ja kaitsevõimet."

"Ma ei saa kõrvalt vaadata, kuidas Eesti demokraatiat murendatakse. Mulle on väga oluline, et Eesti oleks õigusriik. Ma ei lepi sellega, kui Reformierakond ajab riigis samasugust poliitikat nagu Keskerakond Tallinnas, kus ametikohti ei jagata mitte konkurssidel, vaid parteikontoris," sõnas Kuusk.

Kuusk kritiseeris Eesti valitsuse otsust korraldada Ukraina abikonverents jaanuari lõpus, mis on tema sõnul Ukrainale kõige ebasobivam aeg, kuid jääb Eesti valitsusparteidele soodsal valimiskampaania tegemise aega.

"Me sätime Ukraina ülesehituskonverentsi ukrainlaste jaoks kõige ebasobivamale ajale, sest Reformierakonna ja Eesti 200 poliitikud soovivad selle oma valimisvankri ette sättida. Sellisest Ukraina abistamisest ei ole Ukrainale kasu," tõdes Kuusk.

Ta lisas, et Eesti poliitikas on tekkinud murettekitav trend, kus Ukraina abistamist nähakse eelkõige valimispropagandana: "Eri riigiasutused on seetõttu omavahel tülli läinud. Midagi on valesti, kui sõja ajal muutub kõige olulisemaks küsimuseks, kes saab avada Ukrainas lasteaeda."

Kuusk rõhutas, et liitus Parempoolsetega, sest usub Parempoolsete meeskonda ning selgetesse plaanidesse: "Parempoolsed pakuvad väärtustel põhinevat poliitikat, mis muudab Eesti tuleviku paremaks. Mulle meeldib, et Parempoolsed julgevad otsustada."

Parempoolsete esimees Lavly Perling ütles, et hindab Kuuse juures, kuidas ta on meeskonnamängija: "Lisaks pole Kaimo Ukraina abistamisega töötanud mitte ainult paberil, vaid olnud reaalselt Ukrainas kohapeal. Lisaks tean, et Kaimo on suursaadikuna olnud väga aktiivne ka majandusdiplomaatias, avades Ukrainas uksi Eesti ettevõtetele."

"Kaimo meeskonda lisandumine muudab meid senisest veelgi tugevamaks ning näitab, et Parempoolsetesse usutakse. Parempoolse, Eestile paremat tulevikku sooviva valija ainus alternatiiv populistidele on 2027. aasta kevadel Parempoolsed," rõhutas Perling.

Kuus oli aastatel 2019-2023 Eesti suursaadik Ukrainas. 2023-2024 töötas Kuusk suursaadikuna Leedus ning 2024. aastast kuni tänavu sügiseni oli Kuusk kaitseministeeriumi kantsler. Enne välisteenistusse asumist töötas Kuusk mitukümmend aastat Välisluureametis.