Eestis paar aastat tagasi koostatud uuring näitab, et ligi 20 protsenti 11- kuni 15-aastastest õpilastest kogeb küberkiusamist vähemalt korra kuus ja 14 protsenti tunnistas, et on ise kübermaailmas kedagi kiusanud.

Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool asutajaliikme Kristiina Treiali sõnul on küberkiusamises olemas kõik tavapärase kiusamise tunnused: see on tahtlik, korduv, tekitab kahju ning kiusatav on jõu või positsiooni poolest nõrgem kui kiusaja.

Küberkiusamine levib kiiresti ega kao, seega on väga tähtis kiusamise ennetamine ja peatamine, toonitas Treial küberkiusamise teemalisel arutelul.

"Tegelikult võib olla see ka ainult üks alandav postitus või ähvardav sõnum, aga see läheb levima, seda jagatakse, seda laigitakse (märgitakse meeldivaks - toim.). Küberkiusamise puhul on ka see oht, et täiesti suvalisel hetkel, aastaid hiljem võib kahjustav sisu uuesti pinnale kerkida, sest mis kord internetis, see on internetis," selgitas Treial.

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane Desire Pärn ütles, et noored veedavad nii palju aega sotsiaalmeedias, et küberkiusamist ei pruugita kohe ära tundagi.

"See on nii-öelda normaalsuseks saanud, et sa võid öelda ükskõik mida, kõike kommenteerida. Tihtipeale arvatakse, et tehakse nalja ja algul ei tunnetatagi, et tegemist on küberkiusamisega. Küberkiusamise olemasolu tuvastatakse minu meelest liiga hilja: ei saadagi aru, kus on piir," tõdes ta.

Pärn rõhutas ennetamise tähtsust ja see on tema hinnangul nii kodu kui ka kooli ülesanne.

"Ennetamisega saab tegeleda kodus. Ennetamisel on ju väga suur tähtsus. Koolid ei ole minu arvates sellest veel aru saanud. Küberkiusamisest ei räägita ja sellepärast noor ei teagi, mis asi küberkiusamine on. Aga seda saabki siis kodus teha, küberkiusamisest rääkida," ütles Pärn.

Kui noored peavad tähtsaks, et lapsevanemad neid küberkiusamise teemal hariksid, siis veebipolitseinik Andero Sepa sõnul näitab statistika, et tegelik olukord on teine.

"Küsitlus näitab, et 14 protsenti lapsevanematest ei räägi lastega interneti turvalisest kasutamisest kunagi või peaaegu mitte kunagi. Eestis küsiti laste käest ka, kes neid aitab interneti kasutamisel ja soovitab, kuidas netti turvaliselt kasutada. 65 protsenti ütlesid, et seda peaksid tegema vanemad. Sellepärast ma ütlengi, et lapsevanem peab oma lapsega suhtlema – see on lapse ootus, et lapsevanem aitab teda. Kui aga lapsevanematega suhelda, siis nii mõnigi lapsevanem on öelnud, et koolis ju õpetaja aitab," rääkis Sepp.

Andero Sepp andis vanematele ka soovitusi.

"Kõigepealt õpetage lastele viisakat suhtlemist. Mitte ühtki probleemi ei saa lahendada niimoodi, nagu mõned inimesed internetis teevad, et esimese asjana hakatakse sõimama. Õpetage lastele probleemidega toime tulemist. Õpetage kasutaja blokeerimist ja tegelikult õpetage blokeerimist ka endale. Suhtlemine ei ole kohustuslik, selleks ongi see blokeerimise funktsioon internetis olemas," ütles Sepp.

"Tundke huvi, mida laps teeb ja kuidas ta ennast tunneb näiteks pärast netimängu sõpradega. Planeerige perega nutivabu tegevusi. Uuringud on näidanud, et ajul läheb paar tundi, et ennast nutiseadmesõltuvusest välja lülitada. Paar tundi looduses matkata ja grillida – nii saate võib-olla palju rohkem teada, kui koduses keskkonnas saaksite," lisas ta.