Kohus otsustas tunnistada Kiviti süüdi karistusseadustiku paragrahvi 245 lõige 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 10 eurot, s.o 2500 eurot, vahendas kohtu pressiesindaja. Rahaline karistus tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 208,33 eurot.

Lisaks peab ta tasuma 12 962,81 euro suurused menetluskulud, millest suurima osa moodustab 9600 euro suurune semiootilise ekspertiisi tasu. Sellele lisanduvad riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222 eurot ja kohtumenetluses 1804,98 eurot, teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1230 eurot ning eksperdile makstud 105,83 eurot.

Kiviti suhtes algatati 2022. aasta oktoobris kriminaalasi karistusseadustiku paragrahvi 245 alusel, mis käsitleb Eesti Vabariigi ametliku sümboolika rüvetamist, kui ta postitas sotsiaalmeediasse Eesti hümni meloodial põhineva muusikavideo "Mu riik on hulluks läinud". Prokuratuuri hinnangul mõnitas Kivit selles Eesti Vabariiki ja halvustas selle ametlikku sümbolit ning väärib selle eest poole aasta pikkust vanglakaristust.

"Eesti Vabariigi hümnis, mille Jüri Kivit oma Youtube'i kanalisse üles laadis, pole ainsatki positiivset hinnangut Eesti suhtes. Kiviti ümberkäimine Eesti Vabariigi hümni sõnade, järjekorra ja visuaaliga ning kujundus, mida ta kasutab, on absoluutselt mõnitav, alandav ja solvav nii Eesti Vabariigi kui ka Eesti riikluse suhtes üldse. Kivit tegi oma postituses kõik selleks, et jätta Eestist võimalikult negatiivne mulje. Inimesena, kes on tegev reklaamivaldkonnas, saab ta sellest väga hästi aru. See oligi Kiviti eesmärk," ütles prokurör Toomas Tomberg märtsis peetud kohtuistungil.

"Kivit väidab, et tema looming on mitmekihiline ja ainult primitiivsed inimesed näevad neist ainult esimest. Aga tegelikult pole seal kihte. Kiviti sõnum on selgelt üheplaaniline. Minu arvates pole ka nii-öelda keskmise inimese vaatevinklist võimalik teistsugusele järeldusele tulla," lisas prokurör. "See teebki Kiviti teosest kuriteo," tõdes Tomberg.

Kiviti kaitsja Anu Toomemägi-Kivistik taotles juba kohtueelse uurimise staadiumis kriminaalasja lõpetamist, leides, et tema kaitsealusele süüks pandavad teod ei mahu karistusseadustiku vastava paragrahvi alla. Tema sõnul ei saa kedagi kuriteos süüdi mõista, kui seadus seda kuritegu sellisena ei käsitle. Oma kaitsekõnes märkis ta muuhulgas, et Eesti riigi sümbolid on lipp ja vapp, kuid mitte hümn.

Kiviti sõnul ületab see kohtuprotsess oma absurdsuses isegi kümmekond aastat tagasi lapsporno tootmises süüdistatud kirjanik Kaur Kenderi kohtuprotsessi. Kirjanik mõisteti lõpuks täielikult õigeks.

Prokuratuuri hinnangul võib juhtumit pidada pretsedendiks, kuna varem on selle paragrahvi alusel karistatud ainult Eesti lipu rüvetamise eest.

Otsus ei ole veel jõustunud.

Karistusseadustik

§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine

Eesti lipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.