EKRE eelnõu näeb ette, et seadusega kehtestataks Eesti hümniks ametlikult „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, mille viisi lõi 1848. aastal Soome helilooja Friedrich Pacius ja sõnad Johann Voldemar Jannsen. Eelnõu kohaselt esitataks hümni tähtpäevadel, riiklikel tseremooniatel ja teistel pidulikel sündmustel.

EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seaduse eesmärk kinnitada hümn ametlikult riigi sümboliks.

„Paljudele võib tulla üllatusena, et Eesti hümn on seadusega määratlemata. Näiteks lipu seaduses on küll sätestatud hümni kasutamine lipu heiskamisel Pika Hermanni torni, aga mis on üldse Eesti hümn, selle sõnad ja viis, seda pole kirjas üheski seadusepügalas,“ selgitas Martin Helme.

„Seadus annab selge signaali, et hümn ei ole hooajakaup, mida me hakkame vastavalt rahvusvahelisele konjunktuurile või tujudele ümber tegema," lisas ta.

Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ütles ERR-i uudisteportaalile, et Eesti hümn on tegelikult seadusega juba kaitstud.

"Karistusseadustiku § 245 näeb ette karistuse hümni teotamise eest," ütles Uiboaed.

§ 245. Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamine

Eesti Vabariigi riigilipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Uiboaed lisas, et Eesti hümn loodi ja kinnistus ammu enne Eesti Vabariigi loomist. Seetõttu ei olnud vajadust omariikluse tekkimisel riigi poolt hümni kehtestada, küll aga kaitsta teotamise eest.

"Isamaalise laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ kasutuselevõtmine hümnina on ühiskondlik kokkulepe ning selle kasutamine lähtub välja kujunenud tavast," lausus sümboolikanõunik.