"Mina väga toetan Tallinna haigla rajamist. Seda, et meil on vaja infrastruktuuri kaasajastada, me näeme, et meie omaaegsed nelja voodiga palatid ja koridoris üks vannituba duširuum... See lihtsalt ei ole ei haigla nakkuste leviku ega kaasaegse inimkeskse tervishoiuteenuse seisukohast mõistlik. Samuti nõuded ventilatsioonile ja teistele spetsiifilistele haigla seadmetele on sellised, et tihtipeale näeme, et kompaktne uus hoone on tõhusam, hoiab kokku kulusid ja on kaasaegne töökeskkond tervishoiutöötajatele," rääkis Sikkut.

"Vaatamata sellele, et jääb jutt, et õudselt suur haigla tuleb, siis tegelikult me räägime sellest samast tööst, mida praegu teevad Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla, kelle taristud on amortiseerunud. Nii et niikuinii on vaja, kas need kaasajastada või rajada midagi uut," lisas ta.

Tallinna linnavalitsus teatas esmaspäeval, et lõpetab uue suurhaigla projekteerimislepingu, sest Itaalia projekteerimisfirma pole töödega lubatud tempos toime tulnud.

Sikkut kommenteeris, et projekteerimise esimesel katsel ebaõnnestumine viitabki sellele, et see on väga spetsiifilisi oskusi nõudev töö, keeruline projekt ja kogu aeg tuleb edasi minna. "Ma tunnustan Tallinna linna, kes on jätkanud Tallinna haigla rajamiseks ettevalmistuste tegemist, sest see projekt saab realistlikuks muutuda ainult siis, kui pidevalt astutakse samme selle elluviimise suunas," lausus Sikkut.

Isamaa läbirääkimisdelegatsiooni liige Riina Solman ütles, et haigla võiks tulla hoopis mujale kui seni plaanitud kohta Lasnamäe paepaljandil. Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Pärtel-Peeter Pere märkis samuti, et haiglale valitud asukoht on vaieldav. Teda häirib ka see, et haiglale ei tehtud eraldi arhitektuurivõistlust.

"Eks igaühel võib olla asukoha suhtes eelistusi. Kes millises ringkonnas kandideerib. Aga seda asukohta on väga pikalt kaalutud, nii ühistranspordi ligipääsetavuse seisukohalt kui ka muude tingimuste aspektist. Kui eksperdid leiavad, et on olemas parem asukoht, kust kiirabi pääseb kiiremini linnast sisse ja välja, siis minul ei ole selle vastu midagi. Minu jaoks see ei ole poliitiline küsimus. Me räägime sellest, kus see on patsientide jaoks ligipääsetav ja kuidas kiirabi pääseb hästi liikuma. Pigem on see praktiline küsimus. Ja seni on osutunud Lasnamäe nõlva asukoht kõige paremaks. Tallinna haigla sihtasutus töötab sellesse konkreetsesse kohta haigla projekteerimise rajamise kallal. Ja ma ei näe põhjust seda otsust praegu ümber vaadata," rääkis Sikkut.

Tallinna koalitsioonikõnelustel arutasid teisipäeval erakondade esindajad sihtasutuse loomist, mis ühendaks Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Tallinna hambapolikliiniku ja Tallinna kiirabi.

Sikkut nimetas läbirääkijate lähenemist väga ambitsioonikaks. "Et ühelt poolt võetakse kolmandate riikide kodakondsusega inimestelt hääleõigust, teiselt poolt korraldatakse ümber Eesti haiglavõrku. Aga selles ettepanekus on tegelikult tuum olemas," lausus Sikkut.

"Isegi kui me räägime Tallinna haigla kui uue hoone rajamisest, siis seal taga peab olema üks organisatsioon. Vähemalt Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna haiglad kui organisatsioonid kui üksus, mis sarnaselt toimetab, selle loomine oleks vajalik. Lastehaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla ju kõrvuti kinnistutel tegutsevad, teevad tihedat koostööd, jagavad meditsiiniseadmeid. Seal tulekski analüüsida, mis see perspektiiv on," sõnas Sikkut.

"Vähemalt see osa, et Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad kokku panna Tallinna haiglaks ja analüüsida laiemat haiglate kokkupanemise perspektiivi, see tuleks kindlast ära teha," lisas ta.

Rääkides veel Eesti haiglavõrgu arengusuundadest ütles Sikkut, et areng ei kajastu otseselt haiglate arvu muutmises. "Need haiglad, mis meil olemas on, jäävad. Küsimus on teenuste paketis. On teatud teenused, mida on vaja maakonnahaiglates osutada rohkem kui seni. Oluliselt rohkem on vaja vaimse tervise alast tuge ja palliatiivravi," sõnas Sikkut.

Muutus patsiendi jaoks peaks Sikkuti sõnul tulema sellest, et tervishoid ja sotsiaalhoolekanne peaks hakkama koos paremini tööle.