"Keegi ei vaidle selle vastu, et Tallinnas on vaja haiglate infrastruktuuri parandada. Aga teine pool on nüüd haiglate liitumine. Need on kaks erinevat asja," ütles Urmas Sule. "Kui haiglat ehitama hakata, siis peab olema väga selge, kes või mis sinna sisse paigutub."

Sule sõnul on Tallinna piirkonna haiglate liitmiseks ühe juhtimise alla kaks varianti. "Üks variant on moodustada üks juriidiline isik ja seal saab olema töötajaid kindlasti üle 10 000. See on Eesti kõige suurem firma. Teine variant on tippjuhtkondade ehk siis nõukogude liitmine. Ja see peaks olema suhteliselt lihtne tegevus."

Tallinna Arstide Liidu juhatuse liikme Tiit Mereni sõnul on kahtlane, et uue haigla ehitamise tagajärjel patsientide ootejärjekorrad lühenevad.

Meren ütles, et uue haigla suhtes on püstitatud küsimusi mitu korda rohkem kui antud vastuseid. "Suur pilt tervishoiukorraldusest on moodustamata ja nüüd äkki võtta kätte ja teha Eesti suurim ehitis, kus ehitusfirmad mõtlevad, et meil on vaja nii palju betooni panna kui ühelgi teisel ehitusel seni ei ole vaja olnud. Neid küsimusi on tohutult palju erinevatest nurkadest."

Sule rääkis, et sellise haiglate liitmise ingliskeelne nimetus on hospital merge. "Sellega üle maailma tegeleti 1980. aastate lõpus ja 1990-ndatel. Meie Eestis tegime selle haiglavõrgu reformi ära sajandivahetusel. See ei ole ainukene tehnika haiglate juhtimise tõhustamiseks."

1980. aastatel tehtud raportis jõudis maailma terviseorganisatsioon järeldusele, et positiivne efekt organisatsioonide liitmisel saadakse kuni tuhandeliikmelise organisatsiooni puhul ja juhiti tähelepanu, et kui on tegemist geograafilise killustusega ja need organisatsioonid liita, siis juhtimisprotsessid võivad hoopis muutuda vähem tõhusaks, rääkis Sule.

"Mina küll ei oma seda informatsiooni või argumentatsiooni, miks selline liitmine võiks mõistlik olla. Kui see tekib, siis võib olukord muutuda," lisas Sule.

Mereni sõnul on uue haigla ehitamine ebatõenäoline. "Vaesed inimesed, kes Ida-Tallinnas ja Lääne-Tallinnas on kogu aeg lootnud, et varsti saame uude moodsasse haiglasse. Tõenäoliselt see jääbki soovmõtlemiseks, sest täna me ju ei ela samasuguses maailmas kui võib-olla aasta kaks või kolm tagasi," ütles ta.

"Me teame, missugune on riigieelarve ummikseis. Me teame, missugune on naaberriigi võimalik kavatsus. Täna mõjutab meie otsuseid hoopis palju rohkem faktoreid, mis paar aastat tagasi veel mitte," lisas Meren.

Mereni hinnangul lahendatakse tervishoiusektori probleemi valest otsast. Ta ütles, et inimesed, kes elavad tervishoiukorralduse süsteemi sees, näevad pudelikaelu ning need on hoopis teistes kohtades ning parandamine käib hoopis teiste tööriistadega.

"Inimesed tulevad ja ütlevad, et ei ole aasta aega korralikult perearsti kätte saanud. Tegelikult perearstindus on suhteliselt, nagu nad ise ütlevad – perearstindus on kriisiseisus," ütles Meren. Ta lisas, et kogu tervishoiukorraldus on kaldu haiglate ja eriarstide poole.

"Tegelikult peaks tekitama olukorra, kus kõik hädalised oma tervisemurega jõuaksid perearsti juurde ja sealt toimuks selektsioon," lausus Meren.

Sule ütles, et uue organisatsiooni moodustamine tekitab alguses segadust juurde. "Sellel peaks pikavaateline plaan olema. Ma ei tea hetkel, kas see kuskil selgelt olemas on. Kui me jääme praegu siis haiglate tasemele, nagu Tallinna linnavalitsuse moodustamisel on arutatud, siis tegelikult siin on 1000 muud asja, millega tegeleda."

"Kaasaegne haigla juhtimine eeldab võimalikult horisontaalselt juhtimist, see tähendab tegelikult seda, et tippjuhtkond ei jääks väga kaugele. Aga me peame arvestama sellega, et ega noorte õdede arstide jaoks ei ole oluline see, kes on juhatuse esimees. Nad ei tule juhatuse esimehe juurde, nad tulevad osakonna juhataja ja vanema õe juurde tööle," ütles Sule.

Tema hinnangul peaks panustama sinna, et keskastme juhid oleksid võimalikult heal tasemel ja teeksid koostööd. "Mina arvan, et nende suundadega peab täpselt samamoodi tegutsema nagu esmatasandi teenuste kättesaadavusega," rääkis Sule.