Kolmapäeval kõikus toornafta Brenti barreli hind 90 dollari piiril. Paar nädalat tagasi märtsi keskpaigas oli barreli hind veel 82 dollarit.

Hüpe hinnas algas Ukraina droonirünnakutega Vene rafineerimistehastele, selgitas Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna. Samas nüüdseks on hinnatõusu taga ka muud põhjused.

"Praegu kõige suurem põhjus, mille pärast muretsetakse, on rünnakud Iraani saatkonnale Süürias, milles nähakse suurt ohtu, et Gaza sektori konflikti kaastakse ka teised Lähis-Ida riigid eesotsas Iraaniga. Kui see peaks juhtuma, siis on suure ohu all kogu Lähis-Ida võimalik naftaeksport," rääkis Kärsna ERR-ile.

Samas pole sõdade tõttu hiljuti langenud nafta eksport Lähis-Ida ega Venemaal.

"Naftatöötlemistehaste rünnakutega on hoopis Venemaa toornafta eksport kasvanud, kuna nad ei suuda oma [toornafta] tootmisvõimsust kõike ära tarbida," selgitas Kärsna.

Ehk sõjad on toonud peamiselt turuärevuse – kartuse, et eksport langeb.

OPEC+ naftatootjad on oma toodangut piiranud juba 2022. aastast. Kolmapäeval teatasid OPEC-i riigid, et viimased piirangud jäävad jõusse vähemalt juuni lõpuni. Nõudlus on suvisel sõiduhooajal tavapäraselt kõrgem. Koosmõju toob nafta hinna tõusu.

Ameerika Ühendriigid seevastu on tootmismahtu suurendanud ning aidanud Euroopal asendada Venemaa naftat.

Sügisel toimuvate presidendivalimiste eel jälgitakse Ameerikas pingsalt kütusehinda.

"Muretsemiseks on ka põhjust. Aasta algusega võrreldes on kütusehinnad Ameerikas tanklates kasvanud 15 protsenti. See ei ole kindlasti hea märk hetkel Valges Majas istuvale presidendile," ütles Kärsna.

Kui üldjuhul tähendab kõrgem maailmaturu naftahind ka hinnatõusu Eesti tanklates, siis see mõju sõltub eraldi bensiini ning diisli maailmaturu hindadest. Vastu suve suurema nõudluse tõttu tavaliselt bensiini hind tõuseb, seevastu diisli tootmine on Euroopas on olnud piisavalt mahukas, et katta varem Venemaalt tulnud kütus, ütles Kärsna.

"Kui täna hindu vaadata, siis diisli hind on püsinud maailmaturul suhteliselt stabiiline, samas bensiini hind on kuu jooksul ikka päris hüppeliselt kasvanud. See on jõudnud osaliselt ka Eesti tanklatesse. Hinnahüppe on teinud bensiin ja diisel on jäänud samale tasemele," lisas ta.

Eestis tõuseb maikuust kütuseaktsiis, mis tõstab tõenäoliselt ka diislikütuse hinda.

"Selle mõju üks ühele otse tankla hinda jääb suurusjärku kuskil 3,5-4 senti liitri kohta," ütles Kärsna.

Tõenäoliselt kasvab toornafta hind maailmaturul vastu suve veel edasi. OPEC-i riigid soovivad pigem hinnataset 90-100 dollarit barreli kohta. Samas sõdade, valmiste ning muude suurte geopoliitiliste sündmuste mõju ning veel enam turu reaktsiooni neile on väga raske ette ennustada.

"Hästi ärev ja praktiliselt iganädalaselt üllatusi toov periood meil praegu maailma naftaturul on," ütles Kärsna.