Oluline 4. aprillil kell 22.35:

- Blinken: Ukrainal on kiiresti rohkem abi vaja;

- Briti luure: Venemaa ründab tulemusteta Novopavlivka suunal;

- NATO: Ukraina rünnakud viisid rivist välja 15 protsenti Vene naftatehastest;

- Kuleba: NATO liitlased otsivad õhutõrjesüsteeme Ukrainale;

- Tusk: Poola ei kavatse Ukrainas lahinguis osaleda;

- Stoltenberg: peame tugevdama oma toetust Ukrainale;

- Rinkevičs: Läti on valmis toetama Ukrainat sõja võiduka lõpuni;

- Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus neli inimest;

- Ukraina peastaap: öösel rünnanud 20 Shahedist lasti alla 11;

- Venelased pommitasid Sumõt;

- Zelenski ja Stubb arutasid vajadust tugevdada Ukraina õhutõrjet;

- ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi.

Blinkeni sõnul on Ukrainal kiiresti rohkem abi vaja

USA välisminister Antony Blinken ütles NATO ministrite kohtumise järel Brüsselis, et Ukraina vajab kiiresti rohkem abi. Ta lisas, et liitlaste sõnum on selge – USA kongressi hääletus Ukraina abi üle peab toimuma kiiresti.

Blinken ütles, et Ukraina toetamine on eriti tähtis seetõttu, et Hiina, Põhja-Korea ja Iraan aitavad Venemaal kaitsetööstust üles ehitada.

Briti luure: Venemaa ründab tulemusteta Novopavlivka suunal

Briti luure teatel ründasid Vene väed kogu rindejoone ulatuses märtsi jooksul 2120 korda, mis on väiksem kui 2340 rünnakut veebruaris. Kui Avdijivka suunal leidis veebruaris aset kolmandik Vene rünnakuid, vähenes see suhtarv neljandikule märtsis.

Samas ründas Venemaa Novopalvlivka suunal ehk Donetski linnast edelas 806 korda märtsis 721 korra asemel, mis moodustas 38 protsenti kõikidest märtsikuu Vene rünnakutest.

Aktiivsetele rünnakutele vaatamata ei suutnud Venemaa seni saavutada arvestatavat edu selles piirkonnas ning Vene ja Ukraina vägede vahel jätkub positsiooniline võitlus Novomõhhailivka, Heorhijevka ja Urožaine külade pärast.

NATO: Ukraina rünnakud viisid rivist välja 15 protsenti Vene naftatehastest

Ukraina droonirünnakud vene rafineerimistehastele võisid häirida üle 15 protsendi Vene naftarafineerimistehaste tööd, ütles anonüümseks jääda soovinud NATO ametnik neljapäeval.

"Kahju vaatevinklist häirisid rünnakud üle 10 protsendi Vene rafineerimisvõimekusest, võib-olla üle 15 protsendi. Sõltuvalt kahju ulatusest, võivad parandused võtta palju aega," ütles ametnik.

"Arvan, et me näeme, et aina vähem Vene kriitilise tähtsusega energiarajatistest on kaitstud võimalike rünnakute eest ning arvan, et mõju Vene majandusele aina kasvab," lisas ta.

Reutersi arvutuste järgi peatus rünnakute järel 14 protsendi Vene naftarafineerimistehaste töö. Samas lubavad Vene võimud parandada kahjustatud tehased juuniks.

NATO ametnik lisas, et Venemaa värbab kuus 30 000 inimest, et korvata suured kaotused rindel. Kuigi säilib jätkuvalt selge Venemaa ülekaal laskemoona, elavjõu ja varustuse osas, ei pea ta tõenäoliseks, et Venemaa suudab lähiajal saavutada suurt läbimurret.

"Nad ei suuda tõenäoliselt korraldada mingi suurt pealetungi ilma uue suuremahulise mobilisatsioonilaineta," ütles ametnik, lisades, et Moskval tuleb samuti toime tulla laskemoona nappusega.

Kuleba: NATO liitlased otsivad õhutõrjesüsteeme Ukrainale

NATO liitlased nõustusid leidma oma ladudest õhukaitsesüsteeme ning saatmaa need Ukrainale.

"Liitlased hakkavad jaotama või otsima neid uusi õhukaitsesüsteeme, et tuua need Ukrainasse, et tarnida need Ukrainale ning aidata kaitsta meie taevast," ütles Kuleba Brüsselis peetaval NATO välisministrite kohtumisel.

Tusk: Poola ei kavatse Ukrainas lahinguis osaleda

Poola ei kavatse Ukrainas vaenutegevuses otseselt osaleda, ütles Poola peaminister Donald Tusk neljapäeval.

"Praegu võin korrata seda, mida olen president Macronile juba öelnud ja mida esitasin ka teistele riigijuhtidele, president Bidenile: Poola ei näe ette otsest osalemist Ukraina sõjas," ütles Tusk ajakirjanikele agentuuri PAP teatel.

Stoltenberg: peame tugevdama oma toetust Ukrainale

NATO peasekretär Jens Stoltebnerg märkis Ukraina keerulise olukorra valguses lahinguväljal vajadust liitlaste suurema abi järele Ukraina jaoks.

Avades neljapäeval Brüsselis alliansi välisministrite kahepäevase kohtumise raames toimuvat NATO-Ukraina nõukogu kohtumist, ütles Stoltenberg: "Venemaa jõhker sõda Ukraina vastu kestab juba kolmandat aastat. Ukraina jätkab võitlust oma vabaduse eest, liitlased toetavad jätkuvalt Ukrainat. Olukord lahinguväljal on raske, see on argument meie toetuse suurendamiseks, mitte vähendamiseks."

Tema sõnul käsitlevad ministrid kohtumisel "Ukraina kiireloomulisi praktilisi ja poliitilisi vajadusi, sealhulgas seda, kuidas tugevdada NATO toetust Ukrainale".

"Leppisime Vilniuses kokku Ukraina NATO-le lähendamise meetmepaketis ning töötame Washingtoni tippkohtumiseks valmistudes koos selle nimel, et tugevdada Ukraina teed NATO liikmelisuse poole."

"See on oluline nii Ukraina julgeoleku kui ka meie julgeoleku jaoks," rõhutas Stoltenberg.

Rinkevičs: Läti on valmis toetama Ukrainat sõja võiduka lõpuni

Läti on valmis toetama Ukrainat võidu saavutamiseni poliitiliselt, sõjaliselt ja rahaliselt, kinnitas president Edgars Rinkevičs neljapäeval Riias Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga kohtudes.

Presidendi nõunik Mārtinš Dregeris ütles LETA-le, et Rinkevičs kinnitas ka Läti vankumatut toetust Ukraina euroatlantilisele integratsioonile ning võimalikult peatsele Euroopa Liiduga ühinemise kõneluste alustamisele.

President väljendas rahulolu pikaajalise toetus- ja julgeolekukokkuleppe üle ning lubas anda Ukrainale sel ja järgmisel kahel aastal sõjalist abi 0,25 protsendi sisemajanduse kogutoodangu ulatuses.

Venemaa droonirünnakus Harkivile hukkus neli inimest

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva Harkivi vastu ulatusliku droonirünnaku. Linnas toimus mitu plahvatust. 

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov teatas neljapäeva varahommikul, et Venemaa droonirünnaku tõttu hukkus Harkivi linnas vähemalt neli inimest.  Droonirünnaku tõttu sai viga 10 inimest, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina võimude teatel olid kolm hukkunut päästeteenistuse töötajad, kes tulid likvideerima varasema droonirünnaku tagajärgi elumajadele. Surma sai veel üks tsiviilisik.

Ukraina peastaap: öösel rünnanud 20 Shahedist lasti alla 11

Vene vägi ründas öösel Ukrainat 20 drooniga Shahed ja õhutõrje hävitas neist 11, teatas Ukraina relvajõudude peastaap neljapäeva hommikul.

"Öösel ründasid Vene okupandid taas Ukrainat, kasutades 20 Shahed-136/131 tüüpi drooni. Ukraina õhutõrje jõudude ja vahenditega hävitati 11 löögidrooni," seisab teates.

Venelased pommitasid Sumõt

Venemaa pommitas kolmapäeval nelja Sumõ oblastis asuvat asulat, teatas sealne sõjaväeadministratsioon. Venemaa viis viimase 24 tunni sees läbi 46 rünnakut, vahendas The Kyiv Independent.

Zelenski ja Stubb arutasid vajadust tugevdada Ukraina õhutõrjet

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Soome president Alexander Stubb arutasid kolmapäeval paljude muude teemade seas ka vajadust tugevdada Ukraina õhutõrjet, teatas meediakanal Ukrinform.

Zelenski kinnitas seda oma värskes videopöördumises rahva poole. Stubb teatas muu hulgas, et sel nädalal otsustas Soome valitsus anda Ukrainale 23. abipaketi summas 188 miljonit eurot.

"Põhimõtteliselt on see sõjaline abi. Seal on õhutõrjesüsteemid ja ka suurekaliibriline suurtükimoon," ütles Stubb.

Soome Ukrainale antava abi maht ulatab 900 miljoni euroni aastas.

"Me ei anna seda sõjalist toetust Ukrainale ainult enda kaitsmiseks. Ma anname selle sõjalise toetuse, et Ukraina võidaks selle sõja," rõhutas Stubb.

Soome presidendi sõnul ei näe ta probleemi Ukraina rünnakutes Venemaa naftarajatistele.

ISW: Vene väed liikusid Bahmuti suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa väed jätkavad Bahmuti lähedal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 2. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Ivanivske asula ümbruses. Venemaa väitis veel, et Vene väed liikusid edasi Tšassiv Jari suunas, kuid nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid. ISW teatel tegutsevad Tšassiv Jari suunal ka Venemaa õhudessantväelased. Lahingud käivad veel Bohdanivka, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Vene vägedel õnnestus veidi edasi liikuda ka Avdijivka suunal. Venemaa väitis, et Vene väed on viimaste päevade jooksul edasi liikunud 1,5 kilomeetrit. Üks Vene sõjablogija väitis, et Ukraina väed taganevad Berdõtšist ja Semenivkast. Lahingud käivad veel Tonenke, Umanske, Pervomaiske ja Nevelske lähedal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 670 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 445 040 (võrdlus eelmise päevaga +670);

- tankid 7018 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 13 386 (+18);

- suurtükisüsteemid 11 171 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1026 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 746 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8817 (+21);

- tiibraketid 2059 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 861 (+48);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1845 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.