Lavrovi ja teda külla kutsunud Hiina välisministri Wang Yi kõnelused hõlmavad nii kahepoolset koostööd kui ka "kuumi teemasid", nagu Ukraina ning Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kriis, teatas Venemaa välisministeerium pühapäeval. Venemaa peab "Ukraina kriisi" all silmas 2022. aasta veebruaris alustatud täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse.

"Brutaalse kallaletungi järel lääneriikidest isoleeritud Venemaa on üha rohkem pöördunud Hiina poole, mis on üks tema liitlasi. Lääs aga vaatab kahtlevalt kahe riigi lähenemisele, mida mõlema maa liidrid nimetasid mõni nädal enne Venemaa kallaletungi algust Ukrainale tehtud avalduses "piirideta partnerluseks", kirjutas The Kyiv Independent pühapäeval.

Sama väljaanne viitab ka Bloombergis laupäeval ilmunud infole, kuidas USA on hoiatanud oma liitlasi Hiina suurenenud toetuse eest Venemaale, mis hõlmab ka geolokatsioonilise luureinfo andmist, et aidata Moskvat sõjas Ukraina vastu.

Aruanded viitavad kahe riigi vahel jätkuvale sõjalisele koostööle, kusjuures Hiina varustab Venemaad sõjaliste rakenduste jaoks mõeldud satelliidifotodega, samuti mikroelektroonika ja tankide tootmiseks kasutatavate tööpinkidega, kirjutas USA ärileht. Lisaks hõlmab Hiina toetus optikat, raketikütuseid ja laiendatud kosmosealast koostööd, rääkisid allikad Bloombergile.

Väljaanne toob ka esile, et USA president Joe Biden väljendas oma hiljutise kõne ajal Hiina liidrile Xi Jinpingile muret Hiina abi pärast Venemaa kaitsetööstusele, mis hõlmab tööpinke, optikat, nitrotselluloosi, mikroelektroonikat ja turboreaktiivmootoreid.

Agentuur Reuters teatas märtsis, et Venemaa president Vladimir Putin sõidab mais Hiinasse, et pidada läbirääkimisi Hiina presidendi Xi-ga, mis võib olla Kremli juhi esimene välisreis tema uuel ametiajal.

Hiina ja Venemaa kuulutasid välja piiranguteta partnerluse 2022. aasta veebruaris, kui Putin külastas Pekingit mõni päev enne kümnete tuhandete sõdurite saatmist Ukrainasse, vallandades ohvriterohkeima sõja Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Putin ja Xi jagavad laia maailmavaadet, mille kohaselt on Lääs dekadentlik ja languskursil, samas kui Hiina on esitamas väljakutset USA ülemvõimule kõiges alates kvantarvutitest ja sünteetilisest bioloogiast kuni spionaaži ja sõjalise jõuni, märkis Reuters.

Hiina tolli andmete kohaselt saavutas Hiina ja Venemaa kaubavahetus 2023. aastal rekordilise 240,1 miljardi dollari suuruse mahu, mis on 26,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Hiina saadetised Venemaale kasvasid 2023. aastal 46,9 protsenti, samas kui import Venemaalt kasvas 13 protsenti.

Aasta pärast Ukraina sõda avaldas Hiina 12-punktilise ettepanekute dokumendi Ukraina sõja lahendamiseks, mille kohta Venemaa on öelnud, et peab seda mõistlikuks.

Samas on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski esitanud oma rahuvalemi, mis nõuab Venemaa täielikku lahkumist kogu Vene vägede kontrolli all olevalt territooriumilt. Moskva sõnul on Zelenski ettepanekud naeruväärsed ultimaatumid. Venemaa ütleb, et mis tahes rahu saavutamiseks peab Ukraina leppima reaalsusega, et Moskva kontrollib veidi alla viiendiku Ukrainast, ja lisaks peab rahulepe hõlmama laiemat kokkulepet Euroopa julgeoleku kohta. Ukraina sõnul ei puhka enne, kui iga viimanegi Vene sõdur on tema territooriumilt välja visatud.