Kuigi NATO-l oli pidupäev, sest tähistati alliansi loomise 75. aastapäeva, olid sel puhul peetud kõned halvaendelised. Ida-Euroopast pärit välisministrid ei varjanudki, et minevikus on tehtud vigu ning kui asjad paremaks ei lähe, siis võib selle hind olla kõrge.

"Kahjuks võib olla nii, et NATO suurimad lahingud ja võitlused seisavad alles ees. Me peame selleks väga valmis olema. Sest kui need lahingud jõuavad meieni ja me pole valmis, siis see oleks suurim viga, mida me teha saame," sõnas Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.

"Me üritasime Venemaad kaasata, aga teadsime, et vägivalla võimalus on seal olemas. Kahjuks on Venemaa taas rünnakul. Aga õnnelikult oleme me seal, kuhu kuulume – demokraatiate seltsis, sõprade seas, kodus, seistes kaljukindlalt," rääkis Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

Tseremoonia järel läksid välisministrid kohtumisele Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga, kes neid ka pidupäeva puhul ei säästnud.

"Kuna me teame, et meil, läänes on neid süsteeme piisavalt palju, mida ei kasutata, mida ei ole vaja, kus risk on null, et sinna tuleb mõni Venemaa rakett, siis miks me neid ei anna lisaks laskemoonale. See arutelu oli päris karm, aga silmiavav ja võib-olla mõnd riiki üles äratav," selgitas Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Kolmapäeval käis NATO peasekretär Jens Stoltenberg välja kava, kuidas järgmise viie aasta jooksul toetada Ukrainat 100 miljardi euroga. Saksa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul on oht, et see tekitab segadust juurde.

"Kõik, mis täidab standardiseerituse ja usaldusväärse koostöö eesmärke Ukraina toetamisel, on hea ja õige. Peame lihtsalt jälgima, et ei oleks kahe- või kolmekordseid struktuure. On võimalus, et me takerdume. Samal ajal peame ka arvesse võtma, kes kui palju juba maksnud on ja millised peaksid riikide panused olema. Aga usun, et see väärib kindlasti kaalumist," kõneles Pistorius.