Tšehhi vastuluure paljastas eelmisel nädalal Vene propagandavõrgustiku Voice of Europe, mis tegutses Prahas. Võrgustiku eesmärgiks oli poliitikute ja avalikkuse mõjutamine enne Euroopa Parlamendi valimisi. Võrgustiku kaudu võisid raha saada ka mitmed Euroopa Parlamendi liikmed, kirjutab Politico.

Tšehhi uudisteportaal Denik N teatas teisipäeval, et Tšehhi luurel on olemas salvestis, mis vihjab, et Bundestagi liikmest Bystron sai võrgustikult raha. Bystron ise eitab süüdistusi ja nimetab neid katseks kahjustada tema ja AfD mainet.

"Ma pole kordagi saanud raha või krüptoraha Voice of Europe töötajalt või mõnelt muult venelaselt," seisab Bystroni kirjas AfD kaasjuhtidele Alice Weidelile ja Tino Chrupallale.

Endises Tšehhoslovakkias sündinud Bystron väidab, et Tšehhi korraldab "laimukampaaniat opositsioonipoliitikute kahjustamiseks ja kriitiliste ajakirjanike vaigistamiseks".

"See on katse kahjustamaks parempopulistlike erakondade valimistulemust Euroopas. Olen juba võtnud ühenduse juristidega Saksamaal ja Tšehhis, et astuda samme selle laimu vastu," lisas Bystron.

"Meie valitsuse eesmärk on kaitsta Tšehhi kodanike huve ja julgeolekut, mitte kommenteerida välismaiseid vandenõuteooriaid," ütles Tšehhi peaministri Petr Fiala pressiesindaja Lucie Jesatkova Bystroni sõnavõtu järel.

Samal ajal kaalub Müncheni prokuratuur, kus asub Bystroni valimisringkond, juurdluse algatamist poliitiku suhtes. Saksa seaduste järgi nõuaks selline samm saadikupuutumatuse äravõtmist parlamendi poolt.

Weidel ja Chrupalla pole veel Bystroni seletustega rahul ning nad kutsusid ta vestlusele järgmisel esmaspäeval, ütles asjaga kursis olev isik.

Samuti kavatsevad AfD juhid rääkida erakonna esinumbri Euroopa Parlamendi valimistel Maximilian Krahiga, sest eelmisel nädalal ajalehes Der Spiegel ilmunud artiklis seostatakse tedagi Voice of Europe'iga.

Bystron ise on AfD valimisnimekirja teine number, kes vastutab erakonna välispoliitika eest. Bystronit peetakse üheks kõige venemeelsemaks Saksa poliitikuks. Nii võrdles ta Saksa tankide üleandmist Ukrainale Natsi-Saksamaa võitlusega NSV Liidu vastu teise ilmasõja ajal, vahendab Euractiv.

AfD tervikuna on vastu sanktsioonide kehtestamisele Venemaale.

Saksa uuringufirma Forsa juhi Manfred Guellneri sõnul hakkas AfD toetus langema paljastutse järel, mis seostavad erakonna poliitikuid Venemaaga, kirjutab Bloomberg.

AfD toetus oli Forsa küsitlustes kõrgeim detsembris, ulatudes 23 protsendini. Praeguseks langes erakonna toetus 17 protsendile. Esimesel kohal on küsitlustes 31 protsendiga opositsiooniline Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja kohe AfD järel kolmandal kohal on Saksa kantsleri Olaf Scholzi sotsiaaldemokraadid (SPD).

Siiski mõjutavad Venemaa-teemalised skandaalid AfD toetust vähem endise Ida-Saksamaa liidumaades, millest kolmes toimuvad septembris piirkondlikud valimised, lisas Guellner.