Muuhulgas avaldab AfD Saksa valitsusele survet teabe saamiseks eelmisel aastal Eestis toimunud õppuse Siil kohta, mis olevat paljastanud NATO vägede haavatavused, märkis Politico. Suurõppusel Siil 2025 kasutasid Ukraina droonispetsialistid Venemaaga peetud lahingutes õpitud taktikat NATO üksuste hävitamiseks sõjamängus.

Politico nähtud kirjas palus AfD kaitseteemade kõneisik Rüdiger Lucassen 19. veebruaril valitsusel teavitada riigi parlamendi kaitsekomisjoni õppusel saadud õppetundidest.

"Milliseid võimekuslünki tuvastati – eriti droonitõrje, elektroonilise sõjapidamise, juhtimisvõime ja mobiilsete vägede kaitse valdkonnas?" küsis Lucassen oma kirjas. Ta soovis ka selgitust selle kohta, millised võimelüngad endiselt esinevad ja millal need peaks olema täidetud.

See pole kaugeltki esimene kord, kui AfD on väljendanud huvi teemade suhtes, mis võivad tuua esile Venemaale huvipakkuvat teavet ning see on pannud valitsevas koalitsioonis häirekellad helisema.

"Mõnede AfD ettepanekute ja küsimuste puhul kerkib üha enam küsimus, millist eesmärki need tegelikult teenivad ja kelle huve edendatakse," ütles valitseva kristlik-demokraatliku bloki kaitsekomisjoni seadusandja Florian Dorn Politicole, kui temalt küsiti Siil 2025 uurimise kohta. "Kui selline teave satub valedesse kätesse, ohustab see meie julgeolekut ja kaitsevõimet," lisas Dorn.

Saksamaa poliitilise süsteemi kohaselt on opositsioonierakondadel märkimisväärne võim nõuda valitsuselt vastuseid. Ministeeriumid võivad salastatud materjali varjata, kuid peavad üldiselt ametlikele päringutele vastama.

Sõjaväeõppuste hinnangud ei piirdu ainult sellega, mis valesti läks. Need võivad paljastada, kui haavatavad olid teatud üksused, kui kiiresti need neutraliseeriti ja kui kaua võib kuluda tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Euroopa julgeolekuametnikud eeldavad, et Venemaa ja teised võimalikud vastased kaevavad avalikult kättesaadavas materjalis, et kokku panna operatiivseid mustreid. Eriti droonisõjas – kus taktika areneb kiiresti ja kohanemistsüklid on lühikesed – võib nõrkuste püsimise aja teadmine pakkuda strateegilisi eeliseid.

Kristlike demokraatide kaitsepoliitika kõneisik Thomas Erndl hoiatas samuti kaasnevate riskide eest, sealhulgas ohu eest, et julgeolekuga seotud teave võib sattuda valedesse kätesse. Ta lisas, et ministeeriumid on harjunud selliseid riske parlamendipärimistele vastuste koostamisel kaaluma.

NATO kõrge militaarametnik ütles Politicole, et uurimine ei ole alliansis tekitanud tõsist muret, kuid lisas, et NATO liikmed tahavad alati olla ettevaatlikud avalikuks tuleva teabe suhtes.

Siil 2025 ümber tekkinud vaidlus järgneb varasematele vaidlustele, kus AfD seadusandjad esitasid üksikasjalikke küsimusi sõjaväe transpordimarsruutide, infrastruktuuri kaitse ja turvasüsteemide kohta. Eelmisel aastal süüdistas Tüüringi liidumaa siseminister Georg Maier AfD-d parlamendiküsimuste kasutamises kriitilise infrastruktuuri süstemaatiliseks uurimiseks, väites väljaandele Handelsblatt antud intervjuus, et partei töötab sisuliselt läbi materjali, mida ta kirjeldas kui Kremli ülesannete nimekirja.

Saksa ajalehe Die Welt teatel koostas liidumaa siseministeerium alates 2024. aasta oktoobrist nimekirja 58 AfD päringust, mis väidetavalt keskendusid tundlikule infrastruktuurile, sealhulgas politsei IT-süsteemidele, droonitõrjevõimekusele, sõjaväe transpordimarsruutidele, energiavõrkudele, veevarustusele ja kodanikukaitsele.

Lucassen lükkas tagasi väite, et parteil olid varjatud motiivid, nimetades oma taotlust tavapäraseks parlamentaarse järelevalve vahendiks.

Politicole saadetud e-kirjas ütles ta, et seadusandjad peavad relvajõudude toetamiseks seadusandluse ja eelarveotsuste kaudu toetuma ametlikele sõjalistele hinnangutele, mitte meediakajastustele.