Laupäeval toimusid Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsed, kuhu oli registreerunud 3840 kandidaati, kuid testi tegemine lõpetati, sest EIS ei pidanud vastu. Tõrgete tõttu katkestatud testi tulemusi sisseastumisel ei arvestata ning edasisel õpilaste vastuvõtmisel lähtuvad koolid oma vastuvõtukorrast.

"Kinnitame, et vastuvõtt kõigi jaoks jätkub ning meie koolides pingutame praegu iga päev selle nimel, et ülejäänud osa vastuvõtuprotsessist oleks õpilaste jaoks võimalikult sujuv," lubasid koolijuhid.

Haridusministeerium selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et koolid valisid testide tegemiseks lahenduse, mis ei pidanud suurele kasutajate hulgale vastu. Haridusministeeriumi tehnoloogiajuhtimise osakonna juht Aivo Riisenberg möönis, et tegu oli ennekõike ministeeriumi eksimusega – riigigümnaasiumid valisid vale vaate, sest vajalik info ei jõudnud nendeni.

"Probleem oli selles, et tegelikult kasutati vale keskkonda selle jaoks. Meil on täna kaks erinevat vaadet – üks on väline, teine on sisemine vaade. Tehti seda sisseastumist välises vaates ja see väline vaade oli koormustestimata," rääkis haridusministeeriumi tehnoloogiajuhtimise osakonna juht Aivo Riisenberg.

Tavaliselt tehakse sellise mahuga teste eelnõude infosüsteemi sisevaates, mis on eelnevalt koormustestitud.

Sisseastumiskatseid ja e-eksameid viivad läbi erinevad asutused

ERR uuris haridus- ja noorteametilt, kuidas sai süsteemi ülekoormus tulla neile üllatusena, arvestades, et testitegijate arv oli varem teada ja kas EIS-i vastupidavust ei kontrollitud enne testi, kuid amet suunas vastamise haridusministeeriumile.

Haridusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juht Raivo Trummal ütles, et EIS on dimensioneerinud süsteemi e-eksamite järgi, mille kohaselt on võimalik korraga eksamit sooritada koormustestide alusel 20 000 õpilasel. Seega ei olnud ligi 4000 eksamitegijat suur suurus, kuid rolli mängisid tema sõnul teised aspektid.

"Kui testi koostajad on teinud tavapärase suurusega ülesanded, siis käib päringu tegemine andmebaasist kiiresti. Ükskõik kui palju on sooritajaid, testi sisu päringute tegemise koormus edasi ei kasva. Laupäeval tehti korraga kaheksa testi ehk andmebaasipäringuid kaheksa korda rohkem," sõnas ta.

Trummali sõnul olid ülesanded tehtud nii, et ühes ülesandes on 40 interaktsiooni ja 80 küsimust, mis tähendab, et ülesanded olid umbes kümme korda tavapärasest suuremad.

"Süsteemi kiiruse tõstmiseks tegi HTM-i EIS-i tehniline arendusmeeskond antud testi eripära selgudes süsteemis vajalikke muudatusi, et süsteemi tööd kiirendada. Kahjuks ei ole sellised muudatused tehtavad minutitega ja testimisega samal ajal, mistõttu tuli esimeses vahetuses teste sooritanutel teha testide sooritamisse paus," selgitas ta.

ERR palus haridus- ja noorteametil täpsustada, kuidas sai juhtuda, et kõik need asjaolud viimasel hetkel üllatusena selgusid, kuid haridusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev vastas, et nad kavatsevadki omalt poolt välja selgitada, kuidas oleks saanud sellist olukorda vältida ja mida on vaja muuta, et seda rohkem ei juhtuks.

Seda, et teemat kommenteerib harno asemel ministeerium, selgitas Pissarev asjaoluga, et EIS-i haldab haridus- ja teadusministeerium.

"E-eksamid ja sisseastumiskatsed tehakse erinevate läbiviijate poolt. Antud sisseastumiskatsed tehti koolide poolt avalikus vaates ja e-eksameid viib läbi haridus- ja noorteamet EIS-i sisemises vaates. Harno neid katseid läbi ei viinud, seetõttu neid ka kommenteerida ei saa," tõdes Pissarev.

Harno saatis välja ka peadirektor Jaak Raie kommentaari. Harno ei olnud gümnaasiumide ühiskatsete läbiviija, küll aga on harno korraldada e-eksamid. Raie sõnul e-eksamites tõrkeid karta ei ole.

"Teisipäeval, 9. aprillil toimub 9. klassi viimane ehk eesti keele e-katseeksam, mida korraldab haridus- ja noorteamet. E-eksamite läbiviimist on põhjalikult katsetatud märtsis toimunud suure osalejate arvuga inglise keele e-katseeksamiga ja eesti keele kui teise keele e-katseeksamiga. Varasemad katseeksamid ja tasemetööd on EIS-is sujunud tehniliste tõrgeteta," teatas Raie.

Nimelt tehakse tänavu põhikooli eesti keele, inglise keele ja eesti keele teise keelena lõpueksamite proovitöid e-keskkonnas, sest juba järgmisel aastal hakkavad õpilased nendes ainetes eksameid arvutis tegema.

"Valmistudes üleminekuks e-eksamitele, on EIS-i hiljuti optimeeritud suure koormusega testide sooritamiseks ning lahendust on põhjalikult testitud, tänu millele on olnud võimalik sel kevadel sooritada suure kasutajate hulgaga e-katseeksameid. Katseeksamite ülesanded on koostatud harno praktika kohaselt ja arvestades süsteemi eripärasid," lisas ta.

Raie ütles, et HTM-i tehnoloogia juhtimise osakonna EIS-i meeskonna kinnitusel tehnoloogia vaates teisipäevane katsetus sujub, sest katseeksam viiakse läbi põhjalikult testitud keskkonnas. 

"Katseeksamite eesmärk on anda koolile ja harnole võimalus veenduda, et 2025. aasta e-eksamiteks on valmisolek olemas või välja selgitada valmisoleku kitsaskohad, et nendega enne 2025. aastat tegeleda," ütles Raie ja soovis kõigile e-katseeksamist osalejatele palju edu.

Raivo Trummal palus riigigümnaasiumide ühiskatsetel tekkinud tehniliste viperuste eest vabandust ja lubas omalt poolt välja selgitada, kuidas seda olukorda oleks saanud vältida ning mida saab teha paremini, et edaspidi sarnaseid probleeme ennetada.

Temagi kinnitas, et äsja ilmnenud süsteemi tõrked ei mõjuta tasemetööde ega eksamite kavandamist ja läbiviimist, sest e-eksamid ja sisseastumiskatsed tehakse erinevates vaadetes.

"Sisseastumiskatsed tehti koolide poolt avalikus vaates ja e-eksamid haridus- ja noorteameti poolt EIS-i sisemises vaates, kontrollitud keskkonnas ja eelnevalt testitult, mistõttu need probleemid ei ole ühesugused ja üle kantavad," lausus Trummal.

Trummali sõnul ei ole praeguse seisuga ministeeriumile laekunud ühiskatsetel osalenutelt vaidlustusi otsuse kohta tulemused tühistada.

Põhikooli e-katseeksamid algasid 4. märtsil ja lõppevad 9. aprillil ning neid korraldab harno. Teisipäevasele viimasele, eesti keele katseeksamile on registreeritud ligi 300 kooli peaaegu 7000 õpilasega.

Aprilli teises pooles analüüsitakse Trummali sõnul põhjalikult katseeksameid, sealhulgas nende korraldamist ja kaardistatakse kõik tagasilöögid, mis eri osapooltel ilmnesid. Mais kavandab ministeerium saadud info põhjal parendustegevused.

Koolidel on vastuvõtuks varuvariandid

Tõrgete tõttu katkestatud testi tulemusi sisseastumisel ei arvestata ning edasisel õpilaste vastuvõtmisel lähtuvad koolid oma vastuvõtukorrast, võttes vajadusel kasutusele täiendavad sisseastumistingimused. Näiteks on koolidel võimalus lisaks vestlustele arvestada ka põhikooli tunnistuse hindeid.

Näiteks Mustamäe riigigümnaasium arvestab testi asemel keskmist hinnet, aga senisest suurem roll on vestlusel.

"Vestluse raames rohkem õpilasega tuttavaks saada, rohkem tema õpiedukust, meile olulisi valdkonnapädevusi, teadmisi vestluse käigus esile tuua. Me proovime sellega rohkem arvestada ja võtta selleks rohkem aega vestluse käigus," selgitas Mustamäe riigigümnaasiumi juht Raino Liblik.

Iga õpilane sai märkida ära kuni kolm kooli, kuhu ta edasi õppima minna soovib. Mustamäe kooli on oma esimeks valikuks märkinud 1000 noort, kellest 600 kutsutakse vestlusvooru ja 360 võetakse vastu.

Kuna hinnetel on kooliti erinev kaal, siis võib olla neid noori, kes soovivad oma esimest eelistust muuta.

"Kui õpilane teeb meile sellise sooviavalduse, et ta soovib kindlasti meile tulla õppima, ta soovib oma eelistust vahetada, siis kindlasti nende õpilaste puhul, kui me näeme, et ta mahub pingereas, meie vestluse tulevasse pingeritta, siis me kindlasti arvestame sellega," ütles Liblik.