Laupäeval tegi riigigümnaasiumitesse katseid ligi 4000 noort, kelle sisseastumistestid tehnilise tõrke tõttu arvesse ei lähe. Nüüd ootavad nad, mis edasi saab. Teiste seas ka lapsevanem Piret Tali, kelle poeg tegi katsed Pelgulinna riigigümnaasiumisse.

"Tegelikult see, mis ajabki kettasse, oli see, et ta läks lõuna ajal sinna ja oli teada, et katsed on juba sisuliselt äpardunud, aga sellest hoolimata, ma arvan, mingi 1000 inimest tegi neid katseid ikkagi veel," rääkis Tali.

Pelgulinna riigigümnaasiumi (PERG) direktor Indrek Lillemägi ütles, et iga kool lähtub edasises oma vastuvõtukorrast.

"Näiteks Pelgulinna riigigümnaasiumis me leiame tõesti võimaluse kutsuda vestlusvooru kõik PERG-i esimeseks eelistuseks märkinud õpilased ja siis see lõplik pingerida pannaksegi kokku vestluse tulemuste ja põhikooli kokkuvõtvate hinnete alusel," rääkis Lillemägi.

"Meie kooli pani esimeseks eelistuseks rohkem kui 1000 õpilast ja enamiku nendega me siis ka vestleme," lisas ta.

See tähendab, et kes kooli teiseks eelistuseks märkis, vestlus- ja sisseastumisvõimalust ei saagi.

Piret Tali leiab, et süsteemipidaja peaks oma praagi eest ka vastutama, sest paari nädala jooksul on samad noored puutunud kokku juba kolme tõrkega eksamikeskkonnas EIS.

"Täna jooksid kokku proovieksami EIS-i tulemused eesti keeles. Jooksis kokku ka inglise keele proovieksam, mis oli paar nädalat tagasi. /.../ Kui me nende noorte puhul võtame ära usu, et süsteemid on õiglased, siis see on väga raske. Väga korralik kobarkäkk," kommenteeris Tali.

Kobarkäkiks nimetab tekkinud olukorda ka haridusministeeriumi tehnoloogiajuhtimise osakonna juht Aivo Riisenberg, kuid tema näeb süüd laiemana kui vaid ministeeriumil.

"Vara on selles mõttes teha järeldusi, kas keegi vastutab või mitte. Me saame seda vastutamist öelda pärast 20. aprilli, kui meil on uus e-eksam. /.../ See kommunikatsiooniviga oli selles mõttes üldine. Ma ei tahaks siin välja tuua kedagi asutusepõhiselt," rääkis Riisenberg ja tõdes, et vigu tegid nii koolid, ministeerium kui ka haridus- ja noorteamet (harno).

Riisenberg väitis "Aktuaalsele kaamerale", et riigigümnaasiumid jätsid ministeeriumi teavitamata oma plaanist viia laupäeval läbi sisseastumiskatsed, mistõttu tuli see neile üllatusena ja nii jäigi eksamikeskkond testimata.

Pelgulinna gümnaasiumi direktor peab seda väidet kummaliseks. "Kindlasti meil olid kokkulepped olemas. Me oleme ju ise ministeeriumi hallatavad koolid, nii et muidugi kõik osapooled olid informeeritud, et katsed toimuvad;" kinnitas Lillemägi.

Riisenberg leiab ka, et üksnes tehnoloogiale lootma jääda oli viga ning koolidel pidanuks olema valmidus viia testimine üle paberkandjale.

"See plaan B oli meil olemas, et juhul kui üksikutel õpilastel peaks tekkima probleem, siis meil olid üksikud paberlehed valmis, aga selle testi maht oleks olnud kümneid lehekülgi ja tõesti, seda siis hakata 3800 inimesele paljundama samal ajal kui õpilased ootavad, on segaduses, lihtsalt ei olnud ka tehniliselt võimalik," selgitas Lillemägi.

Riigigümnaasiumitesse katseid teinud noored saavad detailsema info edasise kohta selle nädala kolmapäeva jooksul.