Seega toimuvad erakorralised valimised samal päeval koos Euroopa Parlamendi valimistega.

"Peame olema stabiilsuse tagajad, me ei tohi lubada meie riigis põhiseaduskriisi teke või et riik oleks erakondlike ambitsioonide ja soovide pantvang," ütles Glavchev ametisse nimetamise tseremoonial.

60-aastane Glavchev on varem töötanud Bulgaaria riigikontrolli juhina.

Bulgaaria on vaeseim Euroopa Liidu riik, mida on tabanud pikalt kestnud poliitiline ebastabiilsus. Korruptsiooniprobleemidega riigis algasid 2020. aastal ulatuslikud valitsusvastased meeleavaldused.

Kuni 2023. aasta aprillini valitsesid riiki mitmed Radevi ametisse nimetatud peaministri kohusetäitjad, sest erakonnad ei suutnud kokku leppida enamusvalitsuse moodustamises.

2023. aastal moodustasid paremtsentristlik erakond GERB ja seni GERB-i korruptsioonis süüdistanud liberaalne valimisliit PP-DB ühise valitsuse. Koalitsioonilepingu tingimusel pidid eri erakondadesse kuuluv peaminister ja välisminister vahetama ametikohad rotatsiooni korras iga üheksa kuu tagant.

Ometi kukkus rotatsioon läbi, kui PP-DB esindajast peaminister Nikolai Denkov astus 5. märtsil tagasi, kuid GERB-i esindajast senine välisminister Mariya Gabriel ei suutnud valitsust moodustada.

Koalitsioon varises kokku, sest PP-DB polnud nõus GERB-i nõudmisega, mille järgi nii pea- kui välisminister oleksid edaspidi GERB-i liikmed ja PP-DB-le pakutaks mõnd teist ministriportfelli.

Eelmise aasta aprillis võitis valimised GERB, kogudes 69 parlamendikohta Bulgaaria 240-kohalises parlamendis, millele järgnes PP-DB 64 mandaadiga. Sarnast valimistulemust ennustavad küsitlused ka uutel valimistel.

Märtsi alguses uuringufirma Gallup International avaldatud arvamusküsitluse järgi saaks GERB 26,4 protsenti häältest, mis oleks ainult 0,1 protsendipunkti võrra halvem tulemus kui aasta tagasi. Teiseks jääks PP-DB 19,6 protsendiga häältest, mis oleks viie protsendipunkti võrra madalam tulemus.

Kolmanda koha pärast konkureeriks Türgi vähemust esindav ja senise valitsusega enamikul juhtudel koos hääletanud erakond DPS ning venemeelseks peetav parempopulistlik Vazrazhdane, mõlemat toetab veidi vähem kui 15 protsenti valijatest. Viiendaks jääks venemeelseks peetav vasakpoolne erakond BSP umbes 10 protsendiga häältest ning populistlik liikumine ITN püsib küsitlustes napilt neljaprotsendilisest valimiskünnisest kõrgemal.

Bulgaaria poliitiline kriis võib takistada riigi liitumist euroalaga, mis pidi valitsuse plaanide järgi toimuma juba järgmisel aastal. Samuti võib see seada küsimärgi alla Bulgaaria relvaabi Ukrainale, sest kõik seni opositsioonis viibinud erakonnad peale DPS-i ei toeta Ukraina abistamist.

Samas ütlevad analüütikud, et praeguste küsitlusnumbrite järgi ei ole muud valikut enamusvalitsuse moodustamiseks peale uue GERB-i ja PP-DB valitsuse, mis tähendaks, et Bulgaaria välispoliitika ei peaks muutuma.