Bulgaaria valijad pöördusid tagasi Borissovi juurde
Bulgaaria endise peaministri Bojko Borissovi paremtsentristlik partei GERB saavutas pühapäeval peetud parlamendivalimistel esikoha, kuid tal puudub valitsuse moodustamiseks taas selge enamus.
GERB kogus 27 protsenti häältest, korruptsioonivastane liit Me Jätkame Muutusi (PP) jäi teiseks 14,5 protsendiga ning kolmanda tulemuse sai venemeelne Taassünni erakond 12,5 protsendiga.
Tegemist on Bulgaarias juba seitsmendate parlamendivalimistega viimase nelja aasta jooksul, pärast seda, kui 13 aastat järjest võimul olnud Borissov 2020. aastal puhkenud üleriigiliste protestide tõttu pidi võimult lahkuma. Borissovit süüdistati selles, et ta võimaldas oligarhidel haarata kontroll riigiasutuste üle.
Pühapäevased valimised tingis erakondade suutmatus pärast 9. juunil toimunud valimisi kokku leppida koalitsioonivalitsuse moodustamises. Seekordsete valimiste tulemused on GERB-i jaoks väike paranemine pärast viimaseid valimisi, kus ta sai 24,5-protsendilise toetuse.
Liikumine Õiguste ja Vabaduste eest, mille kahest fraktsioonist ühte juhib sanktsioonide alla pandud oligarh Deljan Peevski, langes neljandale kohale.
Pisut paranes seekordsetel valimistel ka osalus, kuigi see on endiselt väga madal. Uuringufirma Alpha Research poolt kell 19.00 jaoskondade sulgemise ajal avaldatud lahkumisküsitluse andmed näitasid 38 protsenti valimisaktiivsust, võrreldes juunis toimunud valimiste 34,4 protsendiga.
"Inimesed tahavad valitsust, [nad tahavad] turvalisust ja stabiilsust," ütles Borissov ajakirjanikele Bankia linnas enne, kui lõplik häälte arv oli teada.
Hiljem, kui esialgsed tulemused olid avaldatud, tänas ta valijaid toetuse eest ja ütles, et tema partei moodustab uue valitsuse. "Teeme koostööd kõigiga, välja arvatud Taassünd," ütles ta.
Uuringufirma Alpha Research küsitluse kohaselt saaks GERB 240-kohalises parlamendis 74 kohta, PP 42 kohta ja Taassünd 36 kohta.
"GERBil lasub vastutus valitsuse moodustamisel, vaatame, mida nad välja pakuvad," ütles märtsini valitsus juhtinud endine peaminister ja PP liige Nikolai Denkov. "Ootame ära lõplikud tulemused," lisas ta.
"Viimaste aastate üks peamisi poliitilisi paradokse on see, et (peaaegu) kõik on veendunud teatud isikute korruptiivsuses, kuid nad on jätkuvalt parlamendi eesotsas ja võidavad poliitilisi valimisi," märkis liberaalsete strateegiate keskuse direktor Daniel Smilov. "Nende parteide toetamine on paradoksaalne, sest isiklikult ei suuda nad peaaegu kedagi veenda, et nad on korralikud," lisas politoloog.
Bulgaaria vajaks stabiilset ja hästitoimivat valitsust, et kiirendada Euroopa Liidu toetuste jõudmist oma infrastruktuuri parandamisse ja aidata riigil liikuda euro kasutuselevõtu poole. Euroalaga liitumise plaane on inflatsioonieesmärkide saavutamata jätmise tõttu juba kaks korda tagasi lükatud. Praegu on ühinemine kavandatud 25. jaanuariks 2025.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico, Reuters