Laupäeval tekkisid eksamite infosüsteemis (EIS) Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsetel tõrked ning teisipäeval tabasid probleemid EIS-i põhikooli eesti keele e-katseeksami ajal.

Kersna rääkis ERR-ile, et kui tahta viia asju kohustuslikus korras digitaalseks, peavad süsteemid olema absoluutselt kindlad.

"Nii sisseastumiskatsete selge ebaõnnestumise ja ka tänaste probleemidega e-katseeksami puhul saime kindlust, et tegelikult need süsteemid ei ole hetkel sellisteks asjadeks valmis," lausus ta.

Kersna sõnul ei tohi haridusvaldkonnas teha asju rapsides, sest neil otsustel on tuleviku vaates erakordselt suur mõju. Laupäevased sisseastumiskatsed puudutasid 4000 noort ja seda on tema hinnangul väga palju.

"Nemad olid selleks katseks valmistunud kogu oma põhikooli vältel, eelkõige viimasel aastal. Nemad läksid täiesti selgelt andma endast parimat, see oli nende jaoks oluline ja riik peab ka aru saama, et selliseid asju tehes, sellisesse olukorda noori inimesi pannes on see päriselt oluline ja seal ei tohi lubada eksimusi," ütles endine haridusminister.

Haridusministeeriumi selgitus, et EIS-i tõrgete taga oli ülekoormus, ei ole Kersna sõnul piisav, sest eelnevalt oli teada, kui palju noori testile tuleb ja süsteemid pidanuks selleks valmis olema.

Ta märkis, et loodetavasti panevad need ebaõnnestumised haridusvaldkonna otsustajad tõsiselt oma otsuste mõjude üle mõtlema, sest praegu käib selles valdkonnas eri hinnangute järgi korraga kuue kuni kaheksa reformi elluviimine ning neid ei tohiks teha rapsides.

Standardiseeritud digitaalne eksam peaks panema lapsed üle riigi võrdsetesse tingimustesse, sest tunnistuse keskmine hinne võib olla erinevates koolides erineva kaaluga. Seetõttu on mõte lasta laste teadmisi ja oskusi ühistel alustel hinnata Kersna sõnul iseenesest õige ja hea.

Paraku näitavad PISA uuringud, et õpilased on digivahenditega töötamise kogemuse osas väga ebavõrdses olukorras, nii et mõnes koolis on lapsed sellega harjunud, aga mõnes pole see üldse tavaks.

"Kõige vähem kasutatakse digiõppevahendeid keeleõppes ja matemaatikas, need on põhiained, milles eksameid teeme," tõi ta välja.

Seetõttu eeldab kohustuslike e-lahenduste tegemine Kersna sõnul ka seda, et need peavad olema võrdsed kõikides koolides, nii Lüllemäel kui ka Tallinna reaalkoolis.