Ligi pool miljonit eurot maksnud hambaravibuss, mis seisab maanteeäärses parklas pealinna külje all, on paljude hinnangul sümbol laristamisest, halvast juhtimisest ja kahtlastest tehingutest Tallinna linnale kuuluvas hambaravikliinikus. Siseringi inimeste sõnul on see tegelikult vaid jäämäe veepealne osa, vahendas "Pealtnägija".

1951. aastal loodud ja 2004. aastast Tallinna linna sihtasutusena tegutsev hambaravikliinik on Eesti suurim omataoline raviasutus, mis pakub seitse päeva nädalas ööpäevaringset arstiabi. Hambakliinik kasvas nii käibelt kui ka inimkoosseisult, aga esimest korda juba 2018 avastas linna sisekontroll hulga tõsiseid rikkumisi, mille süüd nähti asutust 24 aastat juhtinud Anne Männikul: peakassast maksti palka sularahas ning laboriteenuseid osteti erakliinikust, mida juhtumisi omas Männiku abikaasa.

Juhataja lahkus formaalselt omal soovil ja asemele valiti äritaustaga keskerakondlane Maksim Volkov. Tallinna Hambakliiniku nõukogu esimehe Marek Jürgensoni sõnul oli Volkov toona ainus kandidaat, kelle nõukogu ka ametisse kinnitas.

46-aastase Volkovi puhul on tähelepanuväärne kiire tähelend keskerakondlikus universumis laiemalt. Varem hulgikaubanduses ja logistikas tegutsenud Volkov liitus 2014 Keskerakonnaga, tõusis samal aastal Narva abilinnapeaks, kogus 2017. aasta kohalikel valimistel Mustamäel 822 häält ja valiti Tallinna linnavolikogu rahanduskomisjoni. Kliinikujuhina kujunes Volkovist venekeelses inforuumis arvamusliider.

2021. aasta suvel asus hambakliinikus tööle noor, aga suurte kogemustega hambaarst Maria Toompere, kes töötas kommunaalkliinikus lühiajaliselt ka aastaid varem. Toompere tunnistab, et oli kursis kliiniku kehvapoolse mainega, aga lootis, et saab teha keerulisi töid, mida nooblites kliinikutes nii sageli ette ei tule, ja aidata asutusel areneda.

"Kui ma sinna tööle läksin, siis endisest töökohast minu ülemus ja kolleegid arvasid, et ma olen hulluks läinud, et ma sinna tahan minna, sest linna peal ikka teatakse, et see on mingi väga imelik koht, väga slaavilik, väga venemeelne. Aga miks ta niimoodi on, me ei ole ju Venemaa?" ütles Toompere.

Kuigi töö oli põnev ja kliinik majandusnäitajate poolest igati jätkusuutlik, sai ajapikku Toompere sõnul selgeks, et töökorraldus on stagneerunud, juhtimine autoritaarne, esinevad tõsised ravivead ja õhkkond on toksiline. 

Toompere rääkis mitmele otsustajale, seal hulgas Volkovile nii tööõhkkonnast kui ka raiskamistest. Kõige eredam näide oli tema sõnul koos sisustusega 500 000 eurot maksnud hambaravibuss. Kriitikute sõnul tasub selline mobiilne kliinik end ära Indias või Austraalias, kus vahemaad pikad, aga mitte Tallinnas, kus igas linnajaos on kümmekond stomatoloogi vastuvõttu.

"Tekibki küsimus, miks seda Tallinna linnas vaja on. See on päris kulukas ettevõtmine. Eriti, kui teha seda kohas, mis vajaks kõvasti uuenduskuuri, et kaasajastada seda kliinikut /.../ ja sellest ma isegi isiklikult rääkisin Maksim Volkovile, et see ei ole hea mõte ja seda rääkisid ka paljud teised kolleegid, et see ei ole kulutõhus. Teeks muid asju enne, mis oleks võib-olla mõttekamad," meenutas Toompere.

Volkov põhjendas Toompere nõu kuulamata jätmist sellega, et hambaarstil pole seda infot, mis on temal ning konkurentide Paradontalia kliiniku hambabuss töötab väga hästi.

"Kui Maria Toompere ei ole kursis, et see on väga hea kasumlik projekt, siis see ei ole minu probleem," lausus Volkov.

Kõlvart kliiniku mured esile toonud auditit ei mäleta

Buss telliti ja sisustati ära, aga ei jõudnud tööle hakata peamiselt sel põhjusel, et ei saanud terviseameti luba. Poolemiljoniline mobiilkliinik, mis pole päevagi sihtotstarbeliselt tegutsenud, seisab praegu ühes Tallinna ringtee äärses parklas. Doktor Toompere rääkis sellest ja teistest probleemidest nii Tallinna sotsiaalvaldkonna eest vastutanud abilinnapeale Betina Beškinale kui ka keskerakondlasest riigikogu liikmele Marek Jürgensonile, kellest sai vahepeal Mihhail Kõlvarti asemel kliiniku nõukogu esimees.

"Ma esiteks selle info esitasin kohe toonasele Tallinna linnapeale, et on tulnud sellised signaalid. /…/ Ja minu teada see info jõudis tollel hetkel ka sisekontrolli, kes siis ka vaatas nendele muredele ja nendele murekohtadele peale, millele Maria Toompere tähelepanu juhtis," lisas Jürgenson.

Ehkki väliselt midagi ei muutunud, võttis Tallinna sisekontroll kliiniku juhtimise taas luubi alla. "Pealtnägija" käsutuses on 21. aprillil 2022 linnapea Mihhail Kõlvartile adresseeritud audit, mille sisust on avalikkus seni kuulnud vaid üksikuid fragmente. Tervikdokument kandis veel kolmapäeva hommikuni pitserit "asutusesiseseks kasutamiseks" ja pidanuks jääma kinniseks kuni 13. aprillini 2097.

"Pealtnägija" küsis Kõlvartilt, kas ta mäletab seda auditit.

"Ma pean tunnistama, et dokumente, mida ma vaatasin või ei ole vaadanud kaks aastat tagasi, ma kahjuks ei mäleta," lausus Kõlvart.

Dokumendis nüpeldatakse kliinikut ette ja taha, kritiseerides stagneerunud juhtimist, äriplaani puudumist ja sotsiaalprojekte, mis võisid olla poliitilise reklaamina jumekad, aga olid sisuliselt kasutud. Kokkuvõttes küsib sisekontroll isegi, kas kliinikul on üldse sellisel kujul mõtet või oleks mõistlik ettevõte võõrandada või liita mõne teise linnahaiglaga.

Audit näib kinnitavat ka, et kliiniku juht kasutas asutuse vahendeid enda poliitiliseks promoks ja tasus valimismeeskonnale 2021 kohalike omavalitsuste valimiste ajal kaudselt kliiniku eelarvest. Lisaks tekitavad küsimusi ka mitmeid turunduslepingud, mida Volkovi ajal on sõlmitud tema kunagise isikliku äripartneriga.

Fuajeesse soetati endise äripartneri firmalt digitaalne naine

Nimelt rentis kliinik 2020. aastal viieks aastaks fuajeesse kuus infoekraani 26 000 euro eest ettevõtja Margus Tamme firmalt AdPanel. Lisaks soetati interaktiivne infotahvel 4700 euro eest osaühingult Virtual World, mis kuulub samuti Tammele, ning selle tarbeks tehti eraldi videoklipid 2050 euro eest, jällegi Tamme osaühingult Best Propaganda. 

"See on digitaalne naine, mis seisab fuajees. /.../ Väljastpoolt võib tekkida tunne, et see on elav naine, kes näitab tiitritena või ütleme nii, kastikeses meie reklaami, meie sõnumeid ja nii edasi ja öeldes ausalt, see oli väga vinge lahendus, sest see naine seisis fuajees kuus kuud. See tähendab seda, et oli otseselt umbes 660 000 kontakti," kirjeldas Volkov, kelle sõnul tegid paljud inimesed digitaalse naisega koos pilti ja olid üllatunud, mistõttu nad saavutasid oma eesmärgi.

Volkovi sõnul ei vasta tõele, et nad on Margus Tammega endised äripartnerid.

"Punkt üks, aastal 2013 ehk 11 aastat tagasi ükskord meil oli mõte, et me teeme ühe projekti. Selleks oli loodud ettevõte, OÜ," rääkis Volkov, kelle sõnul lahkus Tamm ettevõttest kolme või nelja kuu pärast. "Siiamaani see ettevõte, ütleme nii, seisab riiuli peal. Seal ei olnud ühtegi tehingut, ühtegi raha liikumist, null, null, null. See oli 11 aastat tagasi."

Marek Jürgenson tõdes, et need asjad ei näe head välja.

"Siin ei saa tugineda sellele, et Eesti on väike, et keegi tunneb kedagi, et siis tulenevalt sellest kusagilt mujalt ei ole võimalik selliseid töid tellida," tõdes hambakliiniku nõukogu esimees.

Kahtlusi ja oletusi on rohkem, kui jõuab ühes loos loetleda. Tagantjärele võib vaid oletada, miks see nii läks, aga kriitiline audit jäi kitsasse ringi, et mitte öelda sahtlisse. Hoolimata sisekontrolli soovitustest hambakliinik hoopis laiendas oma tegevust ja just linnapea valimispiirkonnas. Näiteks 2023 sügisel avas hambakliinik Mustakivi keskuses uue filiaali – idee, millele Toompere sõnul paljud arstid vastu seisid ja mida kritiseeris teravalt ka sisekontroll.

"Miks sellist asja vaja on, kui Lasnamäel on iga saja meetri tagant üks päris suur kliinik, et sinna veel ühte sellist teha, kas sellel on mõtet?" küsis ta.

Kriitikute sõnul tõestab laienemise perspektiivitust, et isegi kui toimetulekuraskustega inimestele pakuti linna poolt 500-eurost täiendavat hambaravihüvitist, oli huvi teenuse vastu väike.

Linnavalitsuse liikmed järelkontrollist ei teadnud

Tänavu aasta alguses saab paljudel mõõt täis. Erimeelsuste tõttu kliiniku juhiga lahkub esmalt töölt pikaajaline kliiniku ravijuht, keda töötajad kõrgelt hindavad. Veebruaris puhkeb konflikt juhatuses. Finantsjuht, kes paneb lauale lahkumisavalduse ja pöördub järjekordselt sisekontrolli, süüdistab Volkovit asutuse rahadega sahkerdamises, Volkov omakorda teda palkade valesti väljamaksmises.

Sotsist abilinnapea Kaarel Oja kinnitab, et kuulis kliiniku jamadest alles nüüd, ligemale kaks aastat hiljem, kui tehti rangelt võttes juba kolmas sisekontrolli aruanne.

"Vaat see nüüd ongi minu üks kõige suuremaid küsimusi selles kõiges, et 2022. aastal on sisekontroll koostanud järelkontrolli memo või kokkuvõte, mis on väga alarmeeriv, mis tegelikult peaks panema kõik osapooled liikuma. Aga seda järelkontrolli memo nägin mina eelmisel nädalal. 2022. aastal puudus isegi teadmine, et sellist järelkontrolli tehakse," ütles Oja.

"See memo või kokkuvõte adresseeriti linnapeale. /…/ Linnavalitsuse liikmetele sellest ei räägitud, et see olemas on, veel vähem selle tutvustamisest, nende probleemide väljatoomisest. Nii et mina julgen küll kahtlustada, et see raju lugemine, 2022. aasta järelkontrolli kokkuvõte lihtsalt läks linnapea sahtlitesse peitu," tõdes abilinnapea.

Kõlvart ütles, et sellist müstilist kappi või riiulit, kuhu saaks midagi peita, linnavalitsuses ei ole

"Kõik dokumendid, mida ametnikud panevad kokku, kõik need säilivad, et neid vajadusel saaks kasutada ja pärast iga analüüsi on ka järeltegevused ja ka järeluurimised, sealhulgas ka auditite puhul," lausus Kõlvart.

Volkovi sõnul pole maksumaksja kandnud sentigi kahju, kõik investeeringud tehti kliiniku omatuludest ja eelmisel aastal teeniti veel ligi veerand miljonit kasumit. Lepingute ja hangete osas on ta enda sõnul pöördunud ka kaitsepolitseisse ja SA-sse Korruptsioonivaba Eesti ning saanud vastuse, et uurimise alustamiseks alust pole.

Korruptsioonivaba Eesti (KVE) tegevjuhi Miriam Tõnismägi sõnul ei saa nemad aga kellelegi korruptsiooni või huvide konflikti puudumise kohta kinnitusi anda.

"Ühegi vandeadvokaadi kutsetegevust ei peaks KVE-ga seostama, sest KVE sõltumatuse tagamiseks ei tuleks KVE-d seostada ühegi advokaadi poolt kutsetegevuses antud nõuga," selgitas ta.

Tõnismägi lisas, et Volkov võis saada ühingult vandeadvokaadi kontaktid, kuid kõik, mis sellele kliendisuhte mõttes järgnes, ei ole enam KVE-ga seostatav.

Volkov ütles, et linnaasutuses töötamine ei ole suur rõõm ning ta on juba poolteist aastat kaalunud ametist lahkumist.