"Minu meelest on võimatu soovitud tulemust saavutada ilma pensione puutumata," ütles intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat rahandusminister ja Põlissoomlaste juht Purra.

Soome valitsus on juba võtnud eelmisel aastal vastu kuue miljardi euro suuruse kärpekava, ometi tuleb seal teha veel kolme miljardi euro jagu kärpeid järgmisel aastal. Purra seletab, et ilma lisakärbeteta ootab Soomet Euroopa Komisjoni ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus.

"Me rikume olulisel määral nii võlakoormust kui ka eelarvepuudujääki puudutavaid reegleid. Olin sunnitud komisjonile kinnitama, et valitsus astub samme menetluse vältimiseks," seletab olukorra tõsidust rahandusminister.

Purra sõnul on kavas riigieelarve kulutuste vähendamine kahe miljardi euro võrra aastas. Maksutõusude abil loodetakse suurendada maksulaekumist veel ühe miljardi euro võrra.

Pensionid on Soome riigieelarve suurim kuluartikkel, nende maksmiseks kulub aastas 34 miljardit eurot.

Üks pensionide arvelt säästmise võimalus on vähendada pensionide iga-aastast indekseerimist kahe protsendipunkti võrra. Selline meede aitaks säästa 400 miljonit eurot aastas. Kuna Soome keskmise pensioni suurus on umbes 2000 eurot, tähendaks see praegu seaduses sätestatuga võrreldes 40 euro võrra väiksemat pensionitõusu.

Põlissoomlaste peamine koalitsioonipartner, peaminister Petteri Orpo juhitud Koonderakond pole seni Purra pensionide vähendamise ettepanekut avalikult kommenteerinud.

Purra tunnistab, et selline samm oleks raske, sest pensionärid on arvestatav huvirühm. Samas ütleb ta, et Soome rahanduse korda viimine nõuab ebapopulaarseid otsuseid.

"See puudutab samuti põlvkondade vahelist õiglust. Viimastel aastatel on pensionid tõusnud kiiremini kui palgasaajate tulud," ütleb rahandusminister.

Kuigi ainult osa pensionidest makstakse otse valitsuse rahakotist, on Purra veendunud, et "erinevad tehnilised kokkulepped" võimaldaksid tagada, et väiksema indekseerimisega kaasnev sääst kajastuks täies mahus riigieelarves.

Maksutõusudest soovib valitsus saada suurema tulu käibemaksumuudatustest. Siiski ei ütle Purra, kas tema eelistaks käibemaksu üldise määra tõstmist või näiteks toidule ja esmatarbekaupadele rakenduva soodusmäära tõstmist. On võimalik, et lisatulu saamiseks rakendatakse mõlemat meedet. Soomes kehtib 24-protsendiline üldine käibemaksumäär, kuid näiteks toidule rakendub 14-protsendiline käibemaksumäär ning ajalehtedele ja raamatutele 10-protsendiline käibemaksumäär.

Purra lisas, et valitsus võib tõsta käibemaksu erakorraliselt juba sel aastal, et riigikassa laekumised suureneks kohe.

Soome opositsioon soovib, et maksutõusud mõjutaks ka kõrgemate sissetulekutega soomlasi, kuid Purra sõnul panustavad nad niigi palju heaoluriigi rahastamisse.

"Kuid jah, nende osalust kaalutakse valitsuse kõnelustel samuti senisest rohkem," ütles Purra.

Kuigi Soome valitsuserakonnad leppisid pärast möödunud aasta sügisel eelmise kärpekava vastuvõtmist kokku, et uusi kärpeid arutatakse alles pärast 2025. aasta kohalikke valimisi, sunnib valitsust uuesti kärpeid kaaluma uus majandusprognoos.

Näiteks suurenevad uue prognoosi järgi sotsiaalkaitseprogrammide kulud. Majandusprognoosi pole veel avaldatud, kuid Purra kinnitab, et vajadus kokkuhoiu järele pole uue prognoosiga kindlasti vähenenud.

Rahandusministri sõnul soovib valitsus, et Soome suhtes ei algatataks Euroopa Komisjoni menetlust, mistõttu kärped on vajalikud.

"Kui see juhtub, siis kolmas osapool hakkab tegema meile ettekirjutusi, kui palju ja mis valdkonnas peame kohanema. Lisasanktsioonid oleksid võimalikud. Kuid peamiseks tagajärjeks oleks maine minetamine," seletab Purra.

Soome rahandusminister meenutas, et alles mõned aastad tagasi hurjutas Soome Lõuna-Euroopa riike nende majandusprobleemidega seoses.

"Nüüd oleme ise sellises olukorras, samas kui Kreeka teeb võla tagasimaksed graafikust sätestatust kiiremini," lisas Purra.

Rahandusministri sõnul kestavad läbirääkimised koalitsioonis kuni järgmise nädala alguseni. Kuigi kõik koalitsioonipartnerid pole Purra sõnul veel valmis uute kokkuhoiumeetmetega kaasa minema, on ta optimistlik kokkuleppe saavutamise osas.