Ehkki EL-i reeglite kohaselt ei tohi valitsemissektori puudujääk ehk tulude ja kulude vahe ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist, oli Soome eelarvepuudujääk eelmisel aastal koguni 4,4 protsenti ning selle aasta prognoositav eelarvepuudujääk 3,7 protsenti. Tavaliselt tooks selline olukord kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, kirjeldas väljaanne Helsingin Sanomat (HS).

Euroopa Liidu reeglitest kinnipidamist jälgima seatud Euroopa Komisjon tegi aga Soomele kaitsekulutuste suurenemisega seotud erandi: eelarvepuudujäägi arvutamisel ei võeta arvesse kaitsekulutusi, mis on pärast 2021. aastat suurenenud. Soome ja mitmed teised riigid palusid komisjonil kevadel aktiveerida erandi arvestamise klausel.

Tänu erandi klauslile langeb Soome arvutatud eelarvepuudujääk alla kolme protsendi. Ühel või teisel põhjusel otsustas komisjon eelmise aasta puudujäägi piiri ületamise ees silmad kinni pigistada, tõdes HS.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses lepivad komisjon ja liikmesriik kokku vajalikud sammud, mida liikmesriik peab oma riigi rahanduse korda saamiseks astuma. Praktikas ei ole see märkimisväärne karistus: liikmesriigile saab maksimaalselt määrata trahvi, kuid seda pole mitte kunagi ühelegi riigile määratud.

Peaminister Petteri Orpo valitsuse jaoks on see siiski poliitiliselt oluline küsimus. Orpo on korduvalt öelnud, et Soome peab reegleid järgima ja vältima ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusse sattumist.

Helsingin Sanomate andmetel pidas Soome komisjoniga kulisside taga intensiivseid läbirääkimisi, et vältida ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Euroopa Liidu idapiiril asuvatest riikidest on ka teised peale Läti pääsenud samal põhjusel ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest, märkis HS.

Samas Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Belgia, Ungari, Malta, Slovakkia ja Rumeenia on praegu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ning Austria suhtes seda kaalutakse.