"Veebruari eest tasuti maksu- ja tolliametile 1,05 miljardit eurot maksutulu," teatas rahandusministeerium. "Veebruari maksutulu kasvu vedas füüsilise isiku tulumaksu laekumine, mis tulenes väiksematest tulumaksutagastustest."

Palgafondi kasv ulatus veebruaris veidi üle kuue protsendi, töökohtade arv on jätkuvalt väikeses languses, märkis ministeerium.

Sotsiaalmaksu kasv aeglustus alla seitsme protsendi, nii madal oli see viimati kolm aastat tagasi.

Sarnaselt jaanuarile vedas ka veebruari palgafondi kasvu tervishoid, kus palku tõsteti möödunud aasta teises kvartalis. Töökohtade arvu vähenemine võrreldes eelmise aastaga on jätkuvalt kõige sügavam töötlevas tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.

"Füüsilise isiku tulumaks vedas veebruaris maksulaekumise kasvu, sest maksu- ja tolliamet alustas sel aastal tulumaksu tagastamisega märtsis," selgitas rahandusministeerium. "Lisaks mõjutas veebruarikuu laekumist veidi üle 6100 tööealise lahkumine II pensionisambast, keda oli umbes 2500 vähem kui eelmisel aastal."

Alates veebruarist mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalikele omavalitsuste vahel 2,5-protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis eraldatakse kohalikele omavalitsustele nende finantsautonoomia suurendamiseks, lisas ministeerium.

Aktsiiside veebruarikuu tasumine oli aasta algusele omaselt madal. Aktsiiside tasumine vähenes veebruaris eelmise aastaga võrreldes marginaalselt, samas liikusid veebruarikuu aktsiiside tasumised liigiti erinevas suunas - tubakaaktsiis suurenes jõuliselt ning alkoholiaktsiis vähenes oodatust aeglasemas tempos.

Kütuseaktsiisi tasumine veebruaris küll suurenes, kuid ületas napilt eelmise aasta taset. "Aasta on mootorikütustel alanud üldiselt hästi ning nii deklareerimine kui ka müük ületavad kahe kuuga eelmise aasta koguseid. Kütusehindade langus on seni tarbimisele mõjunud soosivalt," märkis ministeerium. "Positiivne on ka see, et teist kuud järjest on suurenenud diislikütuse hulgimüük ning kasvutempo ei ole samuti vähenenud eelmise kuuga võrreldes. Eelmise aasta diislikütuse hulgimüük oli peamine pidur mootorikütuste kasvule."

Kahe kuu kasvu aga veel tervele aastale laiendada ei maksa ning edasised kuud näitavad, kas töötlev tööstus hakkab taastuma või on tegemist ühekordse kasvuspurdiga, tõdes ministeerium.

Käibemaksutulu kasv veebruaris aeglustus, kuna majandusaktiivsus ning tarbija kindlustunne on endiselt madal. Kahe kuuga on käibemaksu tasutud 10,8 protsenti ehk 54 miljoni euro võrra enam kui aasta varem, mis tuleneb eeskätt  käibemaksu standardmäära tõusust.

"Makromajanduslikud indikaatorid, sealhulgas ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunne, on veel nõrgad, mistõttu jäi veebruari käibemaksu tasumise kasv ühekohaliseks. Ettevõtete käive vähenes mullusega võrreldes, kuid langus taandus veebruaris kahele protsendile. Endiselt piirab käibemaksu tasumise kasvu jaekaubanduse müügitulu langus, mis samuti pidurdus aastases võrdluses kolmele protsendile. Samal ajal avaldas veebruaris käibemaksu tasumisele positiivset mõju riigi tehingute suurenemine – läbi märkimisväärselt kasvanud impordi käibemaksu, mis tulenes riigikaitsega seotud soetusest," selgitas ministeerium.

Vaatamata keerulisele majandusolustikule vähenes ettevõtete käibemaksu võlg ja seda eelmise kuuga võrreldes kahe miljoni võrra, sealjuures langes ka võlglaste arv. Käibemaksu võlg ulatus 173 miljoni euroni, mis on siiski kuue protsendi võrra enam kui mullu samal ajal. Ühtlasi moodustab see maksude koguvõlast suurima osa ehk 55 protsenti.

Tollimaksu laekumine on tänavu esimese kolme kuuga 12 protsenti mullusest väiksem, mis peegeldab sanktsioonide mõju ning kodumaiste ettevõtete madalat impordinõudlust.

Tollimaks on samuti tarbimismaks, kuid sarnaselt hasartmängumaksuga oma mahult võrdlemisi väike. Mullune laekumine küündis 41 miljoni euroni, mis on 0,11 protsenti SKP-st. Võrdlusena koguti mullu näiteks käibemaksu 3,48 miljardit eurot, mis moodustas 9,2 protsenti SKP-st. Samas on impordi dünaamikas toimunud järske muutusi kriisidega seoses, mistõttu on ka tollimaksu laekumine olnud volatiilne. Seoses sõjategevusega Ukrainas jõustusid sanktsioonid paljudele Venemaa ja Valgevene kaupadele, näiteks väetised, puit, teras, mineraalkütused, mille import on peatatud.