Varblane: kärpimise ja maksumuudatuste kõrval peaks valitsus ka majandust elavdama
Valitsus ei suuda üksnes kärpimisega riigieelarvet korda saada, vaid täide tuleb viia ka plaanitud maksumuudatused ning lisaks majandust elavdada, ütles Eesti Panga nõukogu esimees majandusteadlane Urmas Varblane.
Eesti riik elab praegu üle oma võimete, sest kulude kasv on ülemäära kiire, millele tulud järele ei tule. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt suureneb riigieelarve puudujääk tänavu 3,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk siis 17 miljardi eurose eelarve juures on puudujääk 1,3 miljardit eurot.
Prognoosi järgi ulatub järgmisel aastal puudujääk aga juba 5,3 protsendini. See on 2,2 miljardit eurot.
Rahandusministeerium möönab, et kui valitsus riigi eelarvestrateegias kõik lubadused ellu viib, võiks puudujääk olla järgmisel aastal 2,6 protsenti ehk 1,1 miljardit eurot. Seetõttu ongi valitsus pikalt otsinud lahendusi, kuidas järgmise aasta eelarveks riigi eelarvestrateegia lubadusi täita.
"Iga kord oleme sammukese lähemal. Aga eks ta on nii, et meil on ka väga erinevad arusaamad asjadest, mida saab teha. Osad asjad on meil kokku lepitud. Aga seal on ettevalmistustööd vaja teha kõikides ministeeriumites, nii et saame anda jälle edasi ülesanded ja siis iga kuu käime üle, kui kaugel need asjad on," rääkis peaminister, Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Maksudena saabki jõustuda järgmisel aastal ainult automaks ja tulumaksu küüru kaotamine, ütles Kallas.
Lõplikud eelarvestrateegia otsused tulevad augustis ja siis enam uusi makse järgmiseks aastaks kehtestada ei jõua. Üle jäävad ainult ministeeriumite kärpimisvõimalused.
"Meil ei ole selles osas ju kokkulepet, meil on võimalik teha osades kohades rohkem, teises vähem. Meil on võimalik arutada sellised asju, et näiteks indeksitest lahtisidumist, igasugused asjad, mis meil on seotud alampalgaga või mingite muude selliste indeksitega, mis automaatselt tõusevad. Nii et paraku, jah, see seis on keeruline ja kõiki sellised asju me peame arutama. Ühtegi valutut otsust, ühtegi populaarset otsust, ühtegi positiivset asja seal tegelikult ei ole," rääkis Kallas.
Koalitsioonipartner Eesti 200 on seda meelt, et kõik ministeeriumid peaksid võrdselt kärpima.
"Võtame ette kõik sihtasutused, kuhu on väga palju raha ära peidetud, kus tuleb võtta tegevuskulusid alla. Me peame vaatama, mida kohalikud omavalitsused tegelikult teevad. Ka nemad paisuvad, nemad on ka avaliku sektori kulud. Me peame tegelikult väga jõhkralt kogu süsteemi sisse võtma ja väga selgelt ühe mõõdupuuga. Ja siis on juba poliitiline otsus, kust võtta ja kust mitte," ütles välisminister, Eesti 200 juht Margus Tsahkna.
Üheks põhjuseks, miks praegu käivad rasked kärpeläbirääkimised, on see, et eelmisel aastal ei leitud maksudega katet 400 miljoni euro suurusele tühjale eelarvereale, ütles siseminister, sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets.
"Rohkem kui 400 miljonit, tegelikult riigi eelarvestrateegias kokkulepitust ligi 600 miljonit 700 miljonit, on nüüd, mis me kokku leppisime eelmisel sügisel. Selle kohta on ju öeldud, erinevad ministrid on öelnud, et me ei saa seda teha, seda teha, kolmandat teha. Asemele pole suudetud lahendusi pakkuda, sellepärast me osaliselt ka siin oleme," sõnas Läänemets.
Tema sõnul on räägitud viie- ja seitsmeprotsendilisest kärpest, kuid ilma maksutõusudeta pole võimalik puudujäägile katet ei leia.
"Oleks võimalik veel midagi teha ja otsustada nii-öelda olemasolevate kehtivate maksude raames, aga see eeldab valmisolekut. Määrade muutmist, näiteks," ütles Läänemets.
Opositsiooni kuuluva Isamaa juht Urmas Reinsalu ütles, et valitsus on oma kärpeplaanidega lootusetult hiljaks jäänud.
"Valitsusliikmete jutud, et me augustis vaatame, seniajani kord kuus kohtume, on tegelikkusele mittevastavad, kriitilises rahandus- kui ka majanduspoliitilises olukorras tuleb tegutseda reaalajas. Neid oleks saanud teha 2023. aasta jooksvas eelarves. 2024. aastal, aasta algul oleks pidanud valitsus, kui oli Eesti Panga hoiatav prognoos, tegutsema. Tuleks ära jätta Reformierakonna see maksuküür, mille maksumus 2025. aastal rahandusministeeriumi hinnangul on 556 miljonit eurot," kommenteeris ta.
Majandusteadlase ja Eesti Panga nõukogu esimehe Urmas Varblase sõnul ei saada kärpekavas kokkuleppele selge eesmärgi puudumise tõttu.
"Selles mõttes on väga erinev olukord sellest, mis oli omal ajal 2009. aastal, kui kärpimine toimus selle nimel, et Eesti saaks euroalasse, et me saaksime eurotsooni. Ja siis oli see selge eesmärk ja mobiliseeris ka valitsuse partnereid," ütles ta.
Ka Varblase hinnangul ainult kärpimisega riik puudujääki vähendada ei suuda.
"Peaks tegema kolme asja korraga. Me peaks kindlasti kärpima, mida praegu ei ole eriti üldse suudetud teha. Teine asi, me peame ellu viima ka terve rea neid maksumuudatusi, millest ka rahandusministeerium kirjutas ja tegi ka teise stsenaariumi. Aga on veel kolmas asi, millest räägitakse hoopis vähe – see on majanduse aktiviseerimine, elavdamine," loetles Varblane.
Kui kärpeid ei suudeta teha, tuleb võtta riigil laenu ja võlakoormus suureneb nelja aasta jooksul kaks korda. Ainüksi intressimaksed hakkavad siis ulatuma poole miljardi euroni aastas, ütles Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.
"Iga töötaja peab aastas tasuma enam kui 600 eurot riigile, et katta ainuüksi seda intressikulu, mis veel mõni aasta tagasi oli peaaegu null või nullilähedane riigi jaoks. /.../ (Kulu oleks igale inimesele) umbes 600 eurot nelja aasta pärast, kui puudujääk sellises ulatuses jätkub nagu rahandusministeerium seda prognoosib ja võlg kuhjub," ütles Kattai.
Kuid see mõjutab ka majandust tervikuna. "Loomulikult, välisinvestoritele saadab see küllaltki kehva signaali. Ka ettevõtete jaoks laenutingimused tõenäoliselt halvenevad, intressitase tõuseb, mis lõppkokkuvõttes võib tähendada seda, et pole enam nii lihtne isegi töökohti luua. /.../ Kui Eesti riigile antakse krediidireitinguid, siis otseloomulikult oma riigi rahaasjadega hakkamasaamise võimekus on üheks hinnangu andmise aluseks," selgitas Kattai.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"