Oluline reedel, 12. aprillil kell 22.35:

- Forbes: 2025. aasta keskpaigaks võivad Venemaal tankid otsa saada;

- Ukraina relvajõud leidsid võimaluse saata osa brigaade rindelt puhkama;

- Ukraina õhujõud: õhutõrjet napib, ent paanikaks pole põhjust;

- Vene droonirünnakus sai kahjustada energiataristu Dnipropetrovski oblastis;

- Ukraina suutis alla tulistada 17 Vene ründedroonist 16;

- ISW: Ukraina auklik õhutõrje võib viia Tšasiv Jari langemiseni;

- Venemaa tegi uue droonirünnaku Ukrainale;

- Kuleba: Ukraina poleks Trõpilja elektrijaama kaotanud, kui riigis olnuks piisavalt süsteeme Patriot;

- Poola võib anda Ukrainale Nõukogude õhutõrjesüsteemide jaoks rakette;

- Valge Maja kutsus USA esindajatekoda taas Ukraina osas tegutsema;

- Zelenski rääkis uuest mobilisatsiooniseadusest.

Ukraina relvajõud leidsid võimaluse saata osa brigaade rindelt puhkama

Ukraina sõjaväejuhtkond leidis võimaluse saata osa brigaade rindelt puhkama, vahendas portaal Unian reedel relvajõudude peastaabi avaldust.

"Täiemahulise sissetungi algusest peale lahingutsoonis ülesandeid täitnud üksuste planeeritud rotatsioon jätkub. Vaatamata sellele, et Vene okupandid jätkavad surve avaldamist mitmel pool, on leitud võimalusi brigaade vaheldumisi puhkusele saata," kirjutas peastaabi pressiteenistus.

"Otsus sündis eelkõige pärast teatud sõjategevuses mitteosalevate üksuste arvu ülevaatamist. Vabanenud tuhanded sõjaväelased saadeti lahinguüksustesse. See protsess jätkub," teatas peastaap.

Ukraina saab Hollandilt veel miljard eurot sõjalist abi

Holland eraldas lisaks kahepoolsest julgeolekuleppest tulenevatele kohustustele Ukrainale veel miljard eurot sõjalist abi ja 400 miljonit eurot taasülesehitamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski pärast telefonivestlust Hollandi peaministri Mark Ruttega.

"Peaminister Mark Rutte ütles äsja telefonivestluses, et Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks veel miljard eurot ja ülesehitustöödeks 400 miljonit eurot. See lisandub meie kahepoolse julgeolekulepingu kohustustele," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Ekspert: Venemaa tahab suveks Ukraina põlvili suruda

Soome Riigikaitse Ülikooli teadur Pentti Forsström ütles, et Venemaa võib korraldada kevade jooksul suure rünnaku, mis võib muuta sõja käiku. 

Forsström eeldab, et Venemaa valmistab juba ette oma suurt rünnakut ja kurnab praegu Ukraina vägesid. Ukraina peab rünnakute tõrjumiseks kasutama oma kahanevaid jõude, samal ajal uurib Venemaa, kus on Ukraina kaitse kõige nõrgem. Ukraina väed ei saa seetõttu puhata ja see kurnab sõdureid veelgi. 

Forsström tõi siiski välja, et ka Venemaa vajab juurde rohkem sõdureid. Seetõttu võib Venemaa kevade jooksul läbi viia osalise mobilisatsiooni.

Forbes: 2025. aasta keskpaigaks võivad Venemaal tankid otsa saada

Venemaa kaotas viimase 26 kuu jooksul 15 300 tanki, jalaväe lahingumasinat, haubitsat ja muid relvi, näitavad sõltumatu uurija Oryxi andmed, kirjutab Forbes. Samal ajal kaotas Ukraina kolm korda vähem tehnikat.

Vene sõjatööstus suudab toota 500 kuni 600 tanki aastas ning veidi üle 1000 uue jalaväe lahingumasina aastas, mistõttu pole need kaotused jätkusuutlikud. Iga aasta kaotab Venemaa üle 1000 tanki ja umbes 2000 jalaväe lahingumasinat ning kaotuste kiirus kasvab.

Seni on Kreml taastanud oma tehnikakaotusi võttes kasutusele 1970. ja isegi 1960. ja 1950. aastatel toodetud soomustehnika. Ometi pole need Nõukogude impeeriumist järele jäänud varud lõpmatud.

Mõnede analüütikute arvutuste järgi võib Venemaa jääda vanadest tankidest ja jalaväemasinatest ilma 2025. aasta keskpaigaks.

"Venemaal on aeg otsa saamas," vahendab Eesti analüütiku Artur Rehi sõnu Forbes.

Siiski on Vene armee tegevväelaste arv praegu suurem kui täiemahulise sissetungi ajal.

"[Vene] armee on praeguseks 15 protsenti võrra suurem, kui see oli siis, kui see tungis Ukrainasse. Viimase aasta jooksul suurendas Venemaa rindejoonel olevate sõdurite arvu 360 000 inimeselt 470 000 inimeseni," ütles USA kaitseväe kindral Christopher Cavoli USA esindajatekoja kaitseväekomisjonile.

Tulemuseks on see, et Venemaa korraldab aina rohkem rünnakuid, milles osalevad suuresti soomustehnikata sõdurid. Ometi pole seegi jätkusuutlik, kui lähtuda Ukraina peastaabi igapäevaselt avaldatavatest Vene elavjõu kaotuste arvudest.

Forbes tõdeb, et kui Ukraina oleks õigeaegselt lääne liitlastelt laskemoona ja õhutõrjesüsteeme saanud, oleksid Vene jätkusuutmatud kaotused lahinguväljal suurema tähelepanu all.

Ukraina õhujõud: õhutõrjet napib, ent paanikaks pole põhjust

Kuigi Ukrainal napib õhutõrjerakette, siis ometigi pole paanikaks veel põhjust, vahendas portaal Unian õhujõudude juhatuse esindaja Ilja Jevlaši kommentaari seoses jutuga, et Kiievil on USA õhutõrjesüsteemide Patriot ja Saksamaa õhutõrjesüsteemide IRIS-T raketid tõepoolest otsa saanud.

"Muidugi peame ennekõike mõistma, et Ukraina ei tooda neid süsteeme ja laskemoona nende jaoks ise. Seetõttu vajame loomulikult rohkem rakette. Me ei saa ise varusid täiendada. Me ei saa omal jõul rakette toota," ütles Jevlaš, märkides samas, et välispartnerid on Ukraina vajadustest teadlikud.

"Nad teavad, kui palju rakette meil on, teavad, kui palju me veel vajame. Paanikaks ei ole aga põhjust, sest näete tänaseid tulemusi, kuidas meie liikuvad tulegrupid töötasid. Seitsmeteistkümnest Shahedist lasti alla 16. Peaaegu sada protsenti. Eilegi oli päris hea tulemus: 20-st H-101/H-555 raketist tulistasime alla 16. Samuti tulistati alla peaaegu kõik 40 drooni. Neljast H-59 raketist kaks," ütles ta.

"Muidugi on Kinžale üsna keeruline alla tulistada. See on ebatavaline relv. Need ei ole tiibraketid, mida isegi meie liikuvad tulerühmad suudavad alla tulistada. Seetõttu on tegemist äärmiselt raske sihtmärgiga," ütles Jevlaš.

Ta lisas, et Kinžali aeroballistiliste rakettide allatulistamiseks on vaja suurt hulka Patrioti õhutõrjeraketisüsteeme.

"See on ainus relv, mis suudab praegu vaenlase võimsaid õhuründerelvi tõhusalt tõrjuda. Ja loomulikult ootame huviga nende õhutõrjesüsteemide tarnimist meie partneritelt," rõhutas Jevlaš.

Saksa väljaande BILD analüütik Julian Röpcke väitis neljapäeval, et Ukrainas on Lääne õhutõrjesüsteemide raketid, eelkõige Patriot ja IRIS-T otsa saanud. Samuti on tema sõnul ammendatud või hävinud enamik muid õhutõrje varusid.

Seejuures ütles ta, et samal ajal on lääneriikide ladudes sadu süsteeme ja tuhandeid rakette.

Vene droonirünnakus sai kahjustada energiataristu Dnipropetrovski oblastis

Öösel vastu reedet toimunud Vene droonirünnak Ukrainale kahjustas energiarajatist Dnipropetrovski oblastis ning kahjustas kriitilise tähtsusega taristuobjekti Hersoni oblastis.

Alla tulistatud drooni rusud põhjustasid tulekahju nimetamata energiaobjektil Dnipropetrovski oblastis. Kohapeal töötavad päästjad. Teateid ohvrite kohta ei ole.

Samuti kahjustas droonirünnak kriitilise tähtsusega taristuobjekti ja seitset eramaja Hersoni oblastis, teatas oblasti kuberner Oleksandr Prokudin. Hetkel pole teada, mis rajatisega tegemist on ja mis on kahju ulatus.

Märtsi algusest toimunud Vene rünnakute käigus sai kahjustada arvestatav osa Ukraina energiataristust.

Ukraina suutis alla tulistada 17 Vene ründedroonist 16

Venemaa kasutas öösel vastu reedet toimunud droonirünnakus Ukraina vastu 17 drooni Shahed ja ühte raketti H-59.

Kui droonid tõusid õhku okupeeritud Krimmis asuvalt Tšauda neemelt, siis rakett H-59 tulistati välja Donetski oblasti okupeeritud alalt.

Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 17 Vene droonist 16, teatas Ukraina õhuväe juht Mõkola Oleštšuk. Droonid tulistati alla Mõkolajivi, Odessa, Hersoni, Dnipropetrovski, Vinnõtsja ja Hmelnõtskõi oblasti õhuruumis.

ISW: Ukraina auklik õhutõrje võib viia Tšasiv Jari langemiseni

Venemaa rünnakud on sundinud Kiievi valima, kas kaitsta suuremaid asulaid tagalas või aktiivseid piirkondi sõja eesliinil, leiavad Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud uues aruandes, mida vahendas reede hommikul Unian.

Õhutõrjesüsteemide nappus oli põhjus, miks Vene okupandid hoogustasid pommirünnakuid rindealadel ning see võib olla ka otsustav tegur, mida nad kasutavad, et hõivata Donetski oblastis asuv Tšašiv Jari linn.

ISW viitab seejuures Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba intervjuule Washington Postis. Minister rõhutas taas vajadust rakettide Patriot järele, et kaitsta asulaid ja rindeäärseid territooriume eeskätt aeroballistiliste rakettide Kinžal eest.

Analüütikute sõnul on Ukraina pidanud valima, kas kaitsta olemasoleva õhutõrjega oma tagalat või eesliini.

Venemaa kasutab Ukraina õhutõrje nõrgenemist selleks, et hävitada energiavõrk ja piirata Kiievi kaitse-tööstuslikku potentsiaali. Samal ajal kasutab vaenlane ka võimet anda õhulööke Ukraina relvajõudude eesmistele positsioonidele, mis annab neile edu.

ISW on seisukohal, et selline olukord aitab Venemaal hoogustada rünnakuid juhitavate lennukipommidega, mida kasutati Avdijivka vallutamisel tänavu veebruaris ning mis paistab taas olevat kasutusel ka praeguse rünnaku puhul Tšasiv Jarile. 

Forbes on samal ajal kirjutanud, et Ukraina kaitsevägi püstitas Tšašiv Jari lähedal asuvale võtmetähtsusega sillale vaenlase pealetungi takistamiseks verise tankilõksu.

Venemaa tegi uue droonirünnaku Ukrainale

Venemaa korraldas öösel vastu reedet järjekordse droonirünnaku Ukrainale. Kell 23.05 teatas Ukraina õhuvägi droonirünnaku algusest, kui Vene droonid sisenesid Lõuna-Ukraina õhuruumi.

Droonirünnak laienes ajapikku suuremale osale Ukraina oblastitest. Nii täheldati droonide liikumist muuhulgas Odessa, Mõkolajivi, Hersoni, Dnipropetrovski, Kiievi ja Vinnõtsja oblasti õhuruumis.

Kella poole kuue seisuga möödus droonirünnaku oht ning kõikides Ukraina oblastites lõppes õhuhäire töö.

Kuleba: Ukraina poleks Trõpilja elektrijaama kaotanud, kui riigis olnuks piisavalt süsteeme Patriot

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba teatas neljapäeval, et Venemaa poleks suutnud Trõpilja soojuselektrijaama hävitada, kui Ukrainal olnuks piisavalt õhutõrjesüsteeme Patriot.

Vastava vastuse andis välisminister ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas ta on arutanud hävitatud elektrijaama teemat oma lääne kolleegidega.

"Tõstatame selle teema. Aga mida siin üldse tõstatada – andke meile Patriotid! Kui meil olnuks Patriotid, poleks me täna kõike seda kaotanud," ütles Kuleba.

Välisminister lisas, et Ukraina jätkab läbirääkimisi lääne partneritega, paludes õhutõrjesüsteemide tarnimise maksimaalset kiirendamist.

Samuti ütles Trõpilja jaama hallanud ettevõtte Tsentrenergo nõukogu juht Andri Hota, et kuigi jaama taastamine on igati teostatav, pole seda mõtet teha, kui pole selle kaitsmiseks vajalikke õhutõrjesüsteeme.

Poola võib anda Ukrainale Nõukogude õhutõrjesüsteemide jaoks rakette

Poola kaalub Nõukogude tüüpi õhutõrjesüsteemide jaoks rakettide andmist Ukrainale, teatas reedel uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri ajakirjaniku andmetel tegi vastava avalduse Poola president Andrzej Duda ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Leedu presidendi Gitanas Nausedaga.

Duda märkis, et Poolal on need raketid oma reservides.

"Arutasime nende andmise võimalust Ukrainale, et pakkuda toetust õhutõrjes. Varssavisse naastes räägin oma kaitseministriga," ütles Duda.

Euroopa Parlament keeldus varem päeval hääletamast EL-i nõukogu eelarveküsimusi enne, kui Ukrainale ei ole antud täiendavalt seitset Patrioti õhutõrjesüsteemi, teatas Belgia endine peaminister ja Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt.

"Parlament keeldus täitmast EL-i nõukogu eelarvet seni, kuni Euroopa Ülemkogu otsustab toetada Ukrainat täiendavate raketitõrjesüsteemidega Patriot," rõhutas Verhofstadt.

Verhofstadt avaldas ka video oma kõnest Euroopa Parlamendis. Muu hulgas tegi saadik ettepaneku muuta neljapäevase istungi päevakorda, sest ta on tüdinud jälgimast Ukrainas toimuvat.

"Nagu te kõik olete viimase 20 päeva jooksul näinud, ründavad venelased ridamisi tavalisi Ukraina linnu, haiglaid, energiajaamu, korterelamuid. Minu arvates on skandaalne, et Euroopa avab oma uksed Ukrainale, aga Euroopa Ülemkogu ei suuda langetada isegi kiiremas korras otsust mõne raketitõrjesüsteemi saatmise kohta Ukrainasse," rõhutas Verhofstadt.

Parlamendiliige meenutas Euroopa Komisjoni aseesimehe, Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrelli sõnu, et Euroopas on 100 süsteemi Patriot, samas kui Ukraina küsib samal ajal oma linnade kaitseks vaid seitset süsteemi lisaks.

Verhofstadt tegi sellega seoses ettepaneku võtta eelarveküsimused ette alles pärast seda, kui ülemkogu on leppinud kokku seitsme Patrioti saatmises Ukrainasse.

Valge Maja kutsus USA esindajatekoda taas Ukraina osas tegutsema

Valge Maja kutsus neljapäeval USA esindajatekoda üles taas Ukraina osas viivitamatult tegutsema, kui pressiesindaja Karine Jean-Pierre tõi välja viimased Venemaa ulatuslikud rünnakud Ukraina energiasektorile.

Jean-Pierre rõhutas, et Ukraina vajab end Vene rakettide eest kaitsmiseks rohkem õhutõrjevõimekusi.

Venemaa korraldas üleöö järjekordse suure õhurünnakute seeria Ukraina energiavõrgustikule. Venemaa ründas Kiievi piirkonna suurimat elektrijaama ja energiarajatisi.

"Nagu president Volodõmõr Zelenski on pidevalt korranud, siis vajab Ukraina rohkem õhutõrjet, et kaitsta oma inimesi ja kriitilist infrastruktuuri Iraani poolt Venemaale tarnitud droonide ja rakettide eest," ütles pressiesindaja.

Jean-Pierre kutsus USA esindajatekoda üles viivitamatult tegutsema ja kiitma heaks Ukraina abipaketi, mis sisepoliitiliste vaidluste tõttu on seal kuid takerdunud.

Zelenski rääkis uuest mobilisatsiooniseadusest

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris neljapäeval Ukraina ülemraada poolt uue mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist, teatas uudisteagentuur UNIAN.

Agentuuri korrespondendi teatel andis riigipea seadusele oma hinnangu Vilniuses toimunud ühisel pressikonverentsil Leedu presidendi Gitanas Nauseda ja Poola presidendi Andrzej Dudaga.

Eelkõige küsiti Ukraina presidendilt, kas uus mobilisatsiooniseadus sunnib välismaale reisinud ukrainlasi liituma Ukraina relvajõududega.

"Esiteks tahaksin, et kõik mõistaksid, et meil käib sõda. Meil on sõjaseisukord. Sõjaseisukorra kehtestamisega on käimas mobilisatsioon. Käimas on mobilisatsioon ja seda vastavalt vastavate seaduste tingimustele. Pidevalt sõja algusest peale. Pole midagi uut," sõnas Zelenski.

President lisas, et Ukrainas mobilisatsiooni katkemise kohta levitatakse palju Venemaa valesid ja narratiive.

"Pöörake tähelepanu faktidele, et mobilisatsioon käib Ukrainas pidevalt nii, nagu see sõja ajal seaduse järgi peab toimuma," ütles Zelenski.

"Meie vägede ja sõjaväelise juhtkonna palvel on mobilisatsioonis mõningaid muudatusi. Ja vastavalt sellele mobilisatsiooniseadusele on suurenenud kontroll kõrvalehoidjate üle. Aga ma tahan teile öelda isegi ilma selle uuenduseta, et igaüks, kes on mobilisatsioonieas ja tegi midagi väljaspool mobilisatsiooniseadust, siis rikkus ta juba niigi üht või teist kehtivat seadust," tõi Zelenski välja.

President märkis, et uues seaduses on teatud muudatused mõnes normis, mis aitavad sõjaväelist juhtkonda.

Ukraina ülemraada võttis neljapäeval teisel lugemisel tervikuna vastu mobilisatsiooniseaduse eelnõu.

Ülemraada täiskogu istungil toetas mobilisatsiooniseaduse vastuvõtmist 283 rahvasaadikut.

Parlamendisaadikud toetasid riikliku julgeoleku-, kaitse- ja luurekomisjoni ettepanekut jätta eelnõust välja reegel sõjaväelaste demobiliseerimiseks pärast 36-kuulist teenistust.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 451 730 (võrdlus eelmise päevaga +840);

- tankid 7146 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 13 698 (+19);

- suurtükisüsteemid 11 486 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1042 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 755 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9161 (+57);

- tiibraketid 2087 (+18);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 339 (+41);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1888 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.