Oluline esmaspäeval, 15. aprillil kell 22.40:

- Holland eraldab Ukrainale kolme aasta jooksul 4,4 miljardit eurot;

- Briti luure: Venemaa jätkab välismaalaste sõtta värbamist;

- Kuleba: NATO vajab eraldi Musta mere strateegiat;

- Zelenski sõnul on olukord rindel keeruline;

- Donetski oblastis Siverskis hukkus pommitamises neli inimest;

- ISW: Vene väed liikusid Tšassiv Jari suunal edasi.

Holland eraldab Ukrainale kolme aasta jooksul 4,4 miljardit eurot

Hollandi valitsus toetas kevadist memorandumit täiendava 4,4 miljardi euro eraldamise kohta sõjaliseks ja humanitaarabiks Ukrainale ajavahemikus 2024 kuni 2026.

Ukraina kohalikud omavalitsused saavad alates 2026. aastast omavalitsuste ja kohalike eelarvete puudujäägi korvamiseks struktuurselt 715 miljonit, et nende ülesanded ja ressursid oleksid paremini tasakaalus, edastas Hollandi valitsuse veebileht esmaspäeval.

"2028. aastal saab kaitseministeerium täiendavalt 500 miljonit õhutõrje tugevdamiseks ja laskemoona hankimiseks oma relvajõudude jaoks," lisati teates.

Lisaks 2024. aasta eelarvememorandumi esialgsele värskendusele kätkeb kevadine memorandum ka ülevaate kulutustest ja tuludest 2024. aastal ja mitu aastat pärast seda. 

Dokumendi saatis esindajatekojale esmaspäeval Hollandi rahandusminister Steven van Weyenberg.

Briti luure: Venemaa jätkab välismaalaste sõtta värbamist

Suurbritannia luureametnike väitel jätkab Venemaa reklaami välisriikide kodanike seas, et värvata neid oma relvajõududes Ukraina vastu sõdima, sageli libaettekäänete alusel või rahaga ahvatledes.

"Viimases ingliskeelses voldikus kutsutakse välismaalasi liituma Vene väe eriüksusega ja pakutakse kuupalka 2200 dollarit ja liitumistasu 2000 dollarit, Venemaa passi, tasuta arstiabi ja väljaõpet," edastas Briti kaitseministeerium esmaspäeval sotsiaalmeedias.

Luure andmetel levitati 2023. aasta keskel Internetis sõjaväe värbamiskuulutusi, mis olid suunatud naaberriikide, näiteks Armeenia ja Kasahstani kodanikele, pakkudes 1973 dollari suurust kuupalka ja 5140 dollari suurust liitumistasu. Mullu jõudis Moskva värvata ka Venemaal asuvaid Kesk-Aasia migrante. Viimasel ajal on tulnud teateid India ja Nepali rändlaste värbamisest ja saatmisest Ukraina sõtta.

Asjatundjad tunnistavad, et paljud värvatutest ei ole kutselised sõdurid, vaid rändtööjõud ning nad sunniti võitlema valeettekäänetel või rahaga ahvatledes.

Välisriikide kodanike arv Venemaa relvajõududes on suure tõenäosusega väike ja nad lõimitakse pigem tava- kui eriüksustesse.

"Venemaa soovib tõenäoliselt vältida edasisi ebapopulaarseid sisemobilisatsiooni meetmeid ning arvestades märkimisväärseid inimkaotusi (praegu hinnanguliselt 913 inimest päevas), peab Venemaa jätkama kõigi värbamisvõimaluste uurimist, et hoida juurdevoolu kõrget taset," märgib Briti luure.

Kuleba: NATO vajab eraldi Musta mere strateegiat

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus NATO-t üles suurendama oma tähelepanu Musta mere piirkonnale, et seista vastu Venemaa pealetungile ja taastada julgeolek.

"NATO peab innukalt rakendama kõikehõlmavat ja tulevikku suunatud omaette Musta mere strateegiat, mille eesmärk on vähendada Venemaa hävitavat mõju ja tugevdada piirkonna stabiilsust," ütles minister rahvusvahelise Krimmi platvormi teise Musta mere julgeolekukonverentsi avamisel.

Kuleba rõhutas, et NATO Läänemere ja Musta mere tiib hakkab toimima kindla kaitsemüürina Venemaa agressiooni ja terrori vastu.

Tema sõnul toob see sellesse piirkonda stabiilsuse ja rahu, võimaldades kõigil Bulgaarias, Ukrainas ja teistes Musta mere äärsetes ja Kesk-Euroopa riikides ning Baltimaades saada kasu majanduse ja kaubanduse kasvust.

"On oluline omada nägemust ja strateegiat, näidata järjekindlust ühistegevuses ühiste eesmärkide saavutamiseks. Mustast merest peab saama NATO, rahu ja stabiilsuse meri," ütles Kuleba.

"Just selliseks sai Läänemeri Soome ja Rootsi alliansiga ühinemisega. Tugevnes kogu piirkonna stabiilsus. Ukraina ja Gruusia NATO-ga liitumisel järgib Must meri Läänemere eeskuju. See on strateegiline eesmärk, mille poole peavad allianss ja kogu Euroopa-Atlandi kogukond püüdlema," lisas ta.

Ukraina välisminister ütles, et Ukraina õhutõrjevõimekuse kiirkorras suurendamine tugevdab ka piirkonna ja üleilmset stabiilsust, sest kaitseb Venemaa õhuterrori eest Ukraina naabreid ja kogu Musta mere piirkonna julgeolekut.

"Seda sõda ei saa ega tohi normaliseerida. Ukraina õhutõrje kaitseb praegu Venemaa õhuterrori eest mitte ainult Ukraina taevast, see kaitseb samuti naaberriike Moldovat, Rumeeniat ja Poolat nende õhuruumi sisenevate rakettide ja droonide vahetu ohu eest ning samuti teisi Musta mere ja Euroopa riike Venemaa kallaletungi levimise eest nende alale," märkis minister.

Kuleba sõnul on Venemaa agressiivne sõda tõestanud Musta mere piirkonna julgeoleku jagamatust.

"Ainult Venemaa lüüasaamine ning Ukraina iseseisvuse ja terviklikkuse täielik taastamine toob Musta mere piirkonnale stabiilsuse, julgeoleku ja võimsa majandusarengu väljavaate. Ukraina suudab selle tulemuse saavutada, kui partnerid saavad piisava ja õigeaegse toetuse," ütles ta.

Donetski oblastis Siverskis hukkus pommitamises neli inimest

Ukraina Donetski oblasti Bahmuti rajoonis asuvas Severski linnas sai pühapäeva õhtul pommitamise käigus surma neli inimest, ütles esmaspäeval oblasti sõjalise administratsiooni juht Vadõm Filaškin.

"Linn sattus eile õhtul raketitule alla, nüüdseks on tuvastatud, et selles pommitamises hukkus neli meest vanuses 36-86 aastat," kirjutas Filaškin Telegramis.

Varem teatas ta, et Pokrovski rajooni Otšeretõne külas hukkus pühapäeval pommitamises üks Donetski oblasti elanik.

Kokku pommitasid venelased Filaškini sõnul viimase ööpäeva jooksul Donetski oblastis asulaid tosinal korral, kannatada sai üle 20 elumaja, sealhulgas viis mitmekorruselist.

Zelenski sõnul on olukord rindel keeruline

Viimastel päevadel on olukord Vene ja Ukraina rindel olnud keeruline, teatas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul on sellises sõjas olukord rindel alati keeruline, kuid praegu - ja seda eriti Donetski suundadel - on see tõeliselt raske.

President tänas samas kõiki sõjaväelasi, kes kaitsevad positsioone ja hävitavad Vene sissetungijaid.

Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi ütles laupäeval, et olukord idarindel on viimastel päevadel oluliselt halvenenud.

"Selle peamiseks põhjuseks on vaenlase rünnakute märgatav ägenemine pärast Venemaa presidendivalimisi," sõnas veebruaris relvajõudude juhtimise üle võtnud Sõrskõi.

"Ukraina relvajõud on otsustanud tugevdada kõige problemaatilisemaid kaitsepiirkondi elektroonilise sõja ja õhutõrjega," jätkas sõjaväelane.

"Vaenlane ründab Lõmani ja Bahmuti suunal aktiivselt meie positsioone ründerühmadega, mida toetavad soomusmasinad. Pokrovski sektoris püüavad nad kümnete tankide ja soomukitega meie kaitsest läbi murda," lisas relvajõudude ülem.

Sõrskõi sõnul on Venemaa võtnud pealetungiks kasutusele uued soomusüksused, mis toovad ajutiselt taktikalist edu.

Dnipros sai raketitükkide kukkumise tõttu kannatada 13 inimest

Ukrainas Dnipros sai pühapäeval raketitükkide kukkumise tõttu vigastada 13 inimest, ütles esmaspäeval Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak.

Lõssak märkis, et pühapäeva õhtul ja ööl vastu esmaspäeva jätkas agressor Nikopoli piirkonna ründamist, andes droonilöögi rajoonikeskuse ja Tšervonohrõhorivka hromadale. Mõrivske hromadat tulistati raskesuurtükkidest.

ISW: Vene väed liikusid Tšassiv Jari suunal edasi

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid Tšassiv Jari suunal edasi. Seda kinnitavad ka 14. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Lahingud käivad veel Tšassiv Jarist kirdes Bohdanivka lähistel. Üks Vene sõjablogija väitis veel, et Vene väed tungisid Ivanivskest põhja poole. Väidetavalt tegutsevad Tšassiv Jari suunal ka Vene Spetsnazi üksused. Ivanivske ümbruses tegutsevad veel ka Vene õhudessantväelased (VDV), kes samuti liiguvad Tšassiv Jari suunas. 

Venemaa jätkab ka Avdijivka suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 14. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Novobahmutivka lähistel edasi. Lahingud käivad veel Tonenke, Umanske, Pervomaiske, Semenivka ja Nevelske lähedal.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 770 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 454 420 (võrdlus eelmise päevaga +770);

- tankid 7180 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 13 796 (+31);

- suurtükisüsteemid 11 593 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1046 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 758 (+0);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 9266 (+31);

- tiibraketid 2092 (+3);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 510 (+51);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1908 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.