Sõja 785. päev: Ukraina teatas rünnakust õhuväebaasile Krimmis

Ukraina teatas neljapäeval, et tema väed andsid löögi suurele Vene õhuväebaasile okupeeritud Krimmi poolsaarel. Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid idarindel edasi. Saksamaa saadab Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS-T.
Oluline neljapäeval, 18. aprillil kell 22.07:
- Ukraina teatas rünnakust õhuväebaasile Krimmis;
- Smõhal: kui Ukraina sõda ei võida, tuleb kolmas maailmasõda;
- Stoltenberg: Ukrainale tuleb kiiresti õhutõrjeabi anda;
- EL: Hiina varustab Venemaad sõjatehnikale sobivate komponentidega;
- Borrell: peame Patriotid ladudest Ukrainale saatma;
- Ukraina elektrifirma palub ettevõtetel energia kasutamist piirata;
- ISW: Vene väed liikusid idarindel edasi;
- Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni;
- Meedia: Venemaal Rostovi oblastis asuvat keemiatehast tabas droonirünnak;
- Zelenski sõnul pole kahjuks lubatud miljonit mürsku näha olnud.
Smõhal: kui Ukraina sõda ei võida, tuleb kolmas maailmasõda
Kui Ukraina peaks kaotama sõja Venemaaga, võib järgneda sellele kolmas maailmasõda, ütles Ukraina peaminister Denõs Smõhal BBC-le.
Smõhal toonitas taas, kui oluline on Ukraina jaoks, et USA-s saaks heakskiidu Ukrainale mõeldud 61 miljardi dollari suurune abipakett. Esindajatekoda hääletab selle üle laupäeval.
"Me vajasime seda raha juba eile, mitte täna, mitte homme. Kui me ei suuda kaitsta, Ukraina langeb. Nii hävib ka globaalne julgeolekusüsteem ja maailma peab leidma uue julgeolekusüsteemi," lausus ta.
"Või järgneb sellele palju konflikte, palju taolisi sõdu, ja lõpuks võib see viia kolmanda maailmasõjani," lisas ta.
Stoltenberg: Ukrainale tuleb kiiresti õhutõrjeabi anda
Ukrainal on täiendavate õhutõrjevahendite järele kiireloomuline ja kriitiline vajadus, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval G7 välisministrite kohtumisel Itaalias.
Ehkki NATO liitlasriigid on teinud sõjalise abi osas viimasel ajal julgustavaid lubadusi, ütles Stoltenberg: "Me oleks pidanud andma neid juba varem."
Stoltenbergi sõnul on liitlaste seas näha olulisi märke täiendava sõjalise abi kohta, sealhulgas USA kongressi hääletus pikalt veninud 61 miljardi dollarilise abipaketi üle.
"On eluliselt oluline, et NATO liitlased abi andmist jätkaksid ja suurendaksid. Me peame täna keskenduma õhutõrjele. Täiendava õhutõrje järele on kiireloomuline ja kriitiline vajadus," ütles Stoltenberg.
Ukraina teatas rünnakust õhuväebaasile Krimmis
Ukraina teatas neljapäeval, et tema väed andsid löögi suurele Vene õhuväebaasile okupeeritud Krimmi poolsaarel.
Ukraina sõjaväeluure teatel viisid relvajõud kolmapäeval läbi eduka operatsiooni poolsaare põhjaosas Džankoi õhuväebaasis ja kahjustasid seal muu hulgas radareid ja õhutõrjesüsteeme.
Luurepeavalitsuse avalduse kohaselt hävisid või said kriitiliselt kannatada neli õhutõrje raketiheitjat S-400, kolm radarijaama, õhutõrje juhtimispunkt ja õhuruumi seireseade Fundament-M.
"Hulk vaenlase lennuobjekte hävitati või purustati, ohvrite arvu Vene okupatsiooniarmee personali hulgas selgitatakse," ütles luure.
Sotsiaalmeediasse jõudsid kolmapäeval videod plahvatustest ja sireenidest lennuväljal, kuid Kiiev seda ei kommenteerinud.
President Volodõmõr Zelenski kinnitas hiljem, et tema väed tegid rünnaku, ning tänas sõjaväge rünnaku eest okupandile.
EL: Hiina varustab Venemaad sõjatehnikale sobivate komponentidega
Euroopa Liit näeb märke, et Hiina varustab Venemaad elektroonikakomponentidega, mida saab kasutada relvade valmistamiseks, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, lisades, et Hiina võib hakata julgemalt Venemaad varustama, kui lääneriikide toetus Ukrainale nõrgeneb.
"Me näeme, et Hiina on justkui kahevahel ja mõtleb, kuidas olukorda ära kasutada; samas me näeme kahjuks, et Hiina varustab Venemaad komponentidega, kõikvõimaliku varustusega," lausus Dombrovskis.
USA teatas eelmisel nädalal, et Hiina ei anna Venemaale relvi, küll aga varustab Venemaad drooni- ja raketitehnoloogiaga, satelliitpiltidega ja varuosadega.
Ukraina elektrifirma palub ettevõtetel energia kasutamist piirata
Ukraina suur elektrienergiafirma DTEK palub ettevõtetel tipptundidel elektri tarbimist vähendada, sest riigi elektrivõrk on Venemaa rünnakutes kannatada saanud.
"Teeme koos kolleegidega kõik, mis võimalik, et tagada elektrisüsteemi usaldusväärne töö, kuid vajame hädasti teie abi. Me palume ettevõtetel ja kõigil peredel elektrit kokku hoida," teatas eraoperaator DTEK internetis tehtud avalduses.
Borrell: peame Patriotid ladudest Ukrainale saatma
Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles neljapäeval, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad Patrioti süsteemid ladudest välja tooma ja Ukrainale üle andma.
"Me ei saa loota ainult USA peale. Peame võtma vastutuse ja lõpetama seletamise: "Oh, jah, Ameerika Ühendriigid teevad [seda]," vastas Borrell G7 välisministrite kohtumisel Itaalias ajakirjanike küsimusele, kas ta ootab, et USA tarnib Ukrainale süsteeme Patriot.
"Olen kindel, et teeme seda, kuid seda tuleb teha kiiresti. Peame [seda] tegema. Meil on Patriote, meil on raketitõrjesüsteemid. Peaksime need võtma need välja oma ladudest, kus need on igaks juhuks, ja saatma Ukrainasse, kus käib sõda. Olen kindel, et teeme seda, kuid seda tuleb teha kiiresti," lausus ta.
Borrell lisas, et lääneriigid peavad tegema kiiremaid otsuseid, et Ukrainat rohkem toetada. "Me ei saa endale lubada Putini võitu Ukrainas. Ukrainlased võitlevad, aga neil on vaja relvi. Nad vajavad relvi ja me peame neid palju kiiremini tarnima," ütles ta.
Borrelli sõnul esitas ta EL-i kaitseministritele just sellise üleskutse. "Lähipäevil tuleb teha täiendavate õhutõrjesüsteemide Ukrainasse saatmiseks konkreetsed otsused. Muidu hävitatakse Ukraina elektrisüsteem ja ükski riik ei saa ilma elektrita – kodus, tehastes, rindel – võidelda," rõhutas EL-i esidiplomaat.
Venemaa andis Dnipro rajoonile raketilöögi
Vene väed andsid neljapäeval Ukraina Dnipro rajoonile raketilöögi, vigastada sa kaks inimest, kes viidi haiglasse, ütles Dnipropetrovski oblasti kuberner Serhi Lõssak.
"Vaenlane ründas Dnipro rajooni. Esialgsetel andmetel said raketirünnakus vigastada kaks 35-aastast meest," kirjutas ta Telegramis.
"Süttis mitu tulekahju. Üksikasjad selguvad pärast kustutamist," lisas ta.
IMF: Ukraina vajab riigieelarve jaoks toetust 42 miljardit dollarit
Ukraina vajab tänavu välisriikidelt riigieelarve toetuseks 42 miljardit dollarit (39,4 miljardit eurot), ütles rahvusvahelise valuutafondi (IMF) juht Kristalina Georgieva.
Georgieva lisas, et tema hinnangul on globaalne toetus Ukrainale endiselt tugev.
Saksamaa saadab Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS-T
Saksamaa asekantsler ja majandusminister Robert Habeck teatas neljapäeval koos relvatööstur Helmut Rauchiga Kiievit külastades plaanist toetada Ukraina relvajõude täiendava õhutõrjesüsteemiga IRIS-T.
Ukrainasse on juba toimetatud kolm sellist süsteemi, meenutas Diehl Defense juht Rauch ajalehele Bild.
"Kolm meie süsteemi on juba Ukrainas ja tänavu tarnitakse neid juurde. Järgmine vaid mõne nädala pärast," ütles Rauch.
Habeck avaldas omakorda veendumust, et Putin ei piirdu Ukrainaga: kui ta seal edu saavutab, jätkab ta sõda kindlasti teiste vastu.
"Seetõttu on meie julgeoleku ja rahu jaoks Euroopas oluline, et Ukraina kaitseks end edukalt ja me aitame teda," selgitas Habeck.
Minister täpsustas, et Saksamaa toetab Ukrainat nii kaua, kui vaja.
Bild meenutas, et Habecki saabumine erirongiga Kiievisse on tema teine ametlik visiit Ukrainasse pärast täiemahulise sõja algust. Koos Saksa asekantsleriga saabus Ukrainasse Iris-T SLM-i "isa" Rauch. Viimane juhib relvafirmat Diehl Defense, mis toodab nimetatud õhutõrjeraketisüsteeme.
Ukraina tulistas alla 13 Vene drooni
Ukraina õhuväe ülem Mõkola Oleštšuk teatas, et riigi väed tulistasid ööl vastu neljapäeva alla 13 Venemaa drooni. Oleštšuk ütles, et droonid tulid okupeeritud Krimmist ja Aasovi mere rannikul asuvast Primorsko-Ahtarski sadamalinnast. Venemaa ründas mitut Ukraina oblastit. Ukraina meedia teatas Hmelnõtskis ja Ivano-Frankivskis oli kuulda plahvatusi, vahendas The Kyiv Independent.
Ivano-Frankivski kuberner ütles samuti, et Venemaa võttis sihikule piirkonnas asuva kriitilise tähtsusega taristu.
Venemaa väitis, et tulistas piirialadel, peamiselt Belgorodi obastis, alla 20 Ukraina drooni ja kaks ballistilist raketti.
Meedia: Venemaal Rostovi oblastis asuvat keemiatehast tabas droonirünnak
Venemaa Telegrami kanalites levivad pildid, mis näitavad, et Rostovi oblastis asuv keemiatehas on leekides. Levivad väited, et tehast tabas droonirünnak. Selles tehases toodetakse tahket kütust, mida kasutab ka Venemaa armee.
Russian Telegram channels report a drone attack on Kamiansky chemical plant in Russian Rostov region, where solid fuel for anti-aircraft missiles is produced.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) April 18, 2024
Photos show a fire in the building. Local Russian authorities say the only damage is broken windows. pic.twitter.com/0hFEofTb6s
ISW: Vene väed liikusid idarindel edasi
Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed liikusid idarindel edasi.
Vene väed jätkavad Bahmuti rindelõigul asuva Tšassiv Jari ründamist. Vene väed väitsid 17. aprillil, et vallutasid täielikult Bohdanivka asula. Ukraina esindaja teatas, et Vene väed kaotavad rünnakute käigus 40-70 protsenti oma varustusest.
Vene väed liikusid Avdijivka suunal edasi, seda kinnitavad ka 17. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Lahingud käivad veel Umanske, Pervomaiske, Semenivka ja Nevelske, Novobakhmutivka ja Berdõtši lähedal.
Vene väed jätkavad ka Donetski linnast läänes asuvate Ukraina positsioonide ründamist. 16. aprillil ja 17. aprillil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid Krasnohorivkas edasi. Vene väed jõudsid Krasnohorivkas asuva tellisetehaseni. Vene väed väitsid veel, et Vene väed tungisid Novomõkhailivkas mitusada meetrit edasi.
Zelenski sõnul pole kahjuks lubatud miljonit mürsku näha olnud
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pöördus kolmapäeval taas kord Euroopa Liidu riikide juhtide poole palvega toimetada Ukrainale rohkem sõjalist abi ja õhutõrjet.
Poliitilised liidrid on kogunenud Brüsselisse kahepäevasele tippkohtumisele, kus arutatakse välissuhteid ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
Zelenski nentis, et Venemaa tõkestamine on Euroopa riikide huvides ja rääkis otse ka seni täitmata lubadustest.
"Kahjuks pole me näinud miljonit Euroopa Liidu suurtükimürsku, millest nii palju räägiti," märkis president.
Zelenski ütles varem päeval, kui oli rääkinud NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga, et tema riik vajab alliansilt viivitamatut tegutsemist oma õhutõrje tugevdamiseks.
"Olen tänulik peasekretärile ja NATO partneritele nende kohese vastuse eest. Ukraina vajab viivitamatuid samme oma õhutõrje tugevdamiseks," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.
Bideni sõnul toetab ta tugevalt Ukraina ja Iisraeli abipaketti
USA president Joe Biden ütles kolmapäeval, et toetab tugevalt Ukrainale ja Iisraelile pikalt viivitatud toetust pärast seda, kui USA esindajatekoja vabariiklaste liider teatas hääletusest abipaketi üle.
"Toetan tugevalt seda paketti, et saada kriitilist toetust Iisraelile ja Ukrainale," ütles Biden avalduses.
"Ma kirjutan sellele seadusele kohe alla, et saata maailmale sõnum: me seisame oma sõpradega ja me ei lase Iraanil ega Venemaal edu saavutada," sõnas Biden.
"Iisraeli ähvardavad Iraani enneolematud rünnakud ja Ukrainat ootavad ees jätkuvad pommirünnakud Venemaalt, mis on viimase kuu jooksul järsult ägenenud. Esindajatekoda peab paketi sel nädalal vastu võtma ja senat peab seda kohe järgima. Ma kirjutan sellele seadusele kohe alla," kuulutas USA president.
USA esindajatekoja vabariiklaste liider ütles kolmapäeval, et hääletus tema ettepaneku üle uuendada Ühendriikide pikka aega topanud sõjalist abi nii Ukrainale kui ka Iisraelile peetakse laupäeval.
"Me eeldame nende seaduseelnõude lõpliku vastuvõtmise üle peetavat hääletust laupäeva õhtul," ütles spiiker Mike Johnson.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 456 960 (võrdlus eelmise päevaga +910);
- tankid 7196 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 13 835 (+8);
- suurtükisüsteemid 11 637 (+13);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1046 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 760 (+0);
- lennukid 347 (+0);
- kopterid 325 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 9284 (+5);
- tiibraketid 2093 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 15 618 (+31);
- laevad / paadid 26 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 1915 (+5).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Marko Tooming
Allikas: ISW, BNS, BBC, Reuters