Küsitluse põhjal toetab Marina Kaljuranda 16,1 protsenti, Urmas Paeti 13,9 protsenti ning Jaak Madisoni 11,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Erakondadest on kõige populaarsem SDE (22 protsenti). Järgnevad Reformierakond (20,1 protsenti) ja Isamaa (17,6 protsenti).

Küsitlusele vastas 3500 valimisõiguslikku kodanikku. Vastajatel paluti öelda, et kui järgmisel pühapäeval toimuks Euroopa Parlamendi valimised, siis millist kandidaati nad eelistaksid.

Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras (8,3 protsenti), Mihhail Kõlvart (6,2 protsenti) ning Martin Helme (4,3 protsenti).

Tulemusi kommenteerinud Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul on nende tulemuste alusel peaaegu 100 protsenti kindel, et valimisjaoskondade sulgedes osutuvad Eestist Euroopa Parlamenti valituks Jaak Madison, Urmas Paet, Riho Terras, Mihhail Kõlvart ja Marina Kaljurand. Kuna aga Mihhail Kõlvart on teatanud, et ta loobub oma mandaadist, siis tema koha saab endale Jana Toom. Seega viis kohta Eesti seitsmest kohast on jaotatud ning need lähevad ilmselt praegustele Euroopa Parlamendis olevatele Eesti saadikutele," ütles ta.

"Tegelik valimisvõitlus käib seega selle üle, kes saavad ülejäänud kaks kohta. Siin on aga ebakindlust ning konkurentsi üpriski palju nii erakondade vahel kui ka erakondade sees," lisas Mölder.

"Nende kahe koha üle võitlevad neli erakonda ning kuus kandidaati. Eriti kui pidada silmas europarlamendi valimistel tihti varuks olnud üllatusmomenti. Arvestatav tõenäosus kahest kohast üks endale saada on nii EKRE-l ja Isamaal kui ka sotsiaaldemokraatidel ja Reformierakonnal. EKRE puhul saaks teise koha Martin Helme ning sotsiaaldemokraatide puhul saaks teise koha Sven Mikser. Nendes kahes erakonnas sisemist konkurentsi selle ühe koha pärast ei ole," ütles Mölder.

"Reformierakonna puhul võib teine koht aga peaaegu võrdse tõenäosusega minna kas Hanno Pevkurile või Marko Mihkelsonile. Samuti valitseb ka Isamaa puhul arvestatav konkurentsimoment Urmas Reinsalu ja Jüri Ratase vahel, kuigi Reinsalu on hetkel Ratasest toetusnumbrites ees," lisas Mölder.

Ülejäänud erakondadel – Eesti 200, Parempoolsed ja Rohelised – Mölderi sõnul arvestatavat tõenäosust endale mandaati saada ei ole.

"Eesti 200-l ilmselt ei õnnestu seekord johhaidii Euroopasse minna," ütles Mölder.

Euroopa Parlamendi valimiste võimalike tulemuste ennustamisel veebi teel läbi viidud küsitluse kaudu tuleb arvestada kahe asjaoluga, mis võivad küsitlustulemust kallutada, märkis Ühiskonnauuringute Instituut. Esmalt hindavad vastajad oma võimalikku valimisosalust märkimisväärselt üle. Seega on osaluse adekvaatsemaks hindamiseks ja tulemuste korrigeerimiseks kasutatud uuringus Eurobaromeetri ja teiste küsitluste põhjal loodud valimisaktiivsuse indeksit. Taolisest valimisaktiivsuse korrigeerimisest võidab lõpptulemustes kõige enam Reformierakond ja kaotab Keskerakond. Teiste erakondade puhul see suuremat mõju ei avalda. 

Teiseks on ainult veebi teel läbi viidud küsitlused teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade reitingute alusel, mis on suures osas läbi viidid telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on testitud Riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10 protsenti, teatas instituut.

Kuna aprillikuu uuring läks käima enne kõikide nimekirjade väljakuulutamist, on Keskerakonna, Eesti 200 ja Parempoolsete küsitlusse kaasatud nimekirjades väikesed erinevused võrreldes erakondade poolt lõpuks kinnitatud nimekirjadega. Eesti 200 nimekirjas oli kaks, Keskerakonnas neli ja Parempoolsetes kolm vale nime. Olulisematest nimedest jäi välja Janek Mäggi, Andrei Korobeinik ja Indrek Tarand.

Norstati küsitlus viidi läbi 5.-15. aprillini läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 3500 vastajat.