X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riigikogu võttis Kadriorust tagasi saadetud seaduse muutmata kujul vastu

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigikogu võttis esmaspäeval muutmata kujul taas vastu üle-eelmisel nädalal president Alar Karise poolt tagasi saadetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõu. President peab nüüd otsustama, kas kuulutada seadus välja või saata see riigikohtusse.

Eelnõu vastu võtmise poolt hääletas 58 ja vastu 31 riigikogu liiget.

Koalitsiooni kuuluvad poliitikud leidsid, et seadust, mille president tagasi parlamendile saatis, pole vaja muutma hakata, sest president ei tuvastanud eelnõu sisus vastuolu põhiseadusega. Probleemi näeb president seaduste vastuvõtmise sidumise usaldusküsimusega.

"See põhikriitika ongi selles, et obstruktsiooni tõttu president näeb, et ei tohiks nii kergekäeliselt usaldusega siduda. Samas ta ise nendibki seda, et kui obstruktsiooni teeb üks fraktsioon ehk EKRE, siis riigikogu peaks leidma ise enda sees selle lahenduse, et mitte usaldusega siduda, vaid proovima teisi õiguslikke nõkse," ütles Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo.

President viitas, et põhiseadus ei sätesta tingimusi, millal valitsus võib siduda eelnõu usaldusega, kuid võib järeldada, et need on tähtsamad asjad kui vaid obstruktsioon. President on kuu aja jooksul kuulutanud välja 10 usaldusega seotud seadust. Need on seadused, mis on vajalikud eelarve rakendamiseks. Tagasi saadetud maamaksu ja maksukorralduse seadus sellesse ritta presidendi hinnangul otseselt ei kuulu.

Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et antud eelnõu mõjutab riigieelarvet 25 000 euro raames.

"Selles suhtes oli presidendil õigus. et seda oleks võinud mitte siduda. Aga see on selline laiem küsimus. See on valitsuse kaalutlusõigus, et mis on koalitsioonileppe täitmiseks oluline ja mis mitte. Siin ei saa öelda, et kas on või ei ole. See on valitsuse tunnetuse küsimus," rääkis Terras.

Presidendil on veel vaja teha otsus kolme usaldusküsimusega seotud seaduse kohta.

Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik ütles, et koalitsiooni poolt oleks olnud kompromissivalmiduse märk see, kui nad oleksid otsustanud tagasi saadetud seaduse menetluseks avada.

"Isegi küsimus, et kompromissi pole leitud, vaid koalitsioon isegi ei kavatse läbi rääkida. Nii, et see on väga teistmoodi olukord ja meil on minna veel üle kolme aasta," sõnas Korobeinik.

Presidendil on nüüd vaja otsustada, mida teha muutmata kujul heaks kiidetud seadusega. Üks võimalus on see välja kuulutada ja teine võimalus saata otsustamiseks riigikohtusse. Mitmed poliitikud, nagu näiteks Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder, leiavad, et see tooks selguse, mida tohib usaldusega siduda ja mida mitte.

"Eks me näeme, millise otsuse president langetab. Ma väga loodan, et riigikohus selles segaduses suudab omad raamid anda parlamendile, kuidas käituda. Ja sisendi ka, et parlament hiljem seadusi saab täpsustada selle alusel," ütles Seeder.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (297 UA) vastu 22. novembril.

Valitsus sidus eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega pärast seda, kui riigikogu liikmed esitasid eelnõule tähtajaks 200 muudatusettepanekut. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

President Alar Karis jättis seaduse üle-eelmisel reedel välja kuulutamata, leides, et seadus pole põhiseadusega kooskõlas, kuna see võeti vastu menetlusreegleid rikkudes. Presidendi sõnul annab põhiseadus valitsusele küll võimaluse siduda tema esitatud eelnõu usaldusküsimusega, kuid üksnes kitsendavatel eeldustel, mis praegusel juhul pole täidetud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: