X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Koalitsioon võtaks presidendi tagasisaadetud eelnõu muutmata kujul uuesti vastu

Presidendi kantselei
Presidendi kantselei Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetab ilmselt president Alar Karise vastu võtmata jäetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse" riigikogus uuesti muutmata kujul vastuvõtmist. Opositsioonierakondade esindajate hinnangul pöördub sel juhul president ilmselt riigikohtu poole.

President Alar Karis andis eelmise nädala reedel heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, kuid jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse", mis pole tema sõnul kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes.

Põhiseaduskomisjon arutab seda eelnõu selle nädala neljapäeval.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Terras (Eesti 200) ütles ERR-ile, et eelnõu tuleks uuesti muutmata kujul vastu võtta.

"Vabariigi president ei jätnud seadust välja kuulutamata seetõttu, et seadus ise oleks olnud põhiseaduse vastane. Kui riigikogu võtab seaduse uuesti muutmata kujul vastu, siis on võimalik menetlust parandada läbi selle, et iga riigikogu liige saab läbirääkimistel esineda sõnavõtuga," kommenteeris Terras.

Terrase sõnul saab president siis otsustada, kas kuulutab seejärel seaduse välja või pöördub riigikohtusse.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest liikme Timo Suslovi sõnul tuleks eelnõu samuti uuesti muutmata kujul vastu võtta. "Kuivõrd president ei tuvastanud eelnõu sisus vastuolu põhiseadusega, arvan et riigikogu võiks selle muutmata kujul uuesti vastu võtta," sõnas Suslov.

Suslov rääkis, et opositsiooni käivitatud töötakistuse tõttu ei jäänud valitsusel muud üle, kui see eelnõu usaldusega siduda.

"Kokku on opositsioon esitanud järgmise aasta riigieelarvele ja sellega seotud eelnõudele ligi 2700 sisutühja muudatusettepanekut. Kui valitsus ei oleks neid eelnõusid usaldusega sidunud, hääletaksime pool aastat EKRE sisutühje muudatusettepanekuid. Sellisel juhul ei saaks me rääkida riigikogu sisulisest tööst," lisas Suslov.

Sotsiaaldemokraat Anti Allase sõnul on üsna tõenäoline, et põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku eelnõu uuesti muutmata kujul vastu võtta.

"Välja kuulutamata jäetud eelnõu jõuab lähiajal riigikogu täiskogu ette. Mina leian, et see seaduseelnõu tuleb uuesti vastu võtta," lausus Allas.

"Presidendil on kahtlemata õigus riigikohtusse pöörduda, aga sel juhul oleks päris huvitav teada, et mis võiksid olla riigipea argumendid," ütles Allas veel.

Opositsioon: ilmselt pöördub president riigikohtusse

EKRE fraktsiooni kuuluv põhiseaduskomisjoni aseesimees Jaak Valge hinnangul vajaks seadus veel korra väga täpset üle vaatamist.

"See seadus tuleks esitada üldises korras, mitte usaldusküsimusega seotult. Presidendi kriitika fookus ei olnud seaduse sisul, vaid sellel, et ta on usaldusküsimusega seotuna esitatud, ehkki tal riigieelarvega suurt pistmist ei olnud. Seega tuleb ka uuesti esitamisel sellest lähtuda," lausus Valge.

Komisjoni keskerakondlasest liige Andrei Korobeinik ütles, et presidendi otsus jätta seadus vastu võtmata põhineb muuhulgas arusaamal, et seaduse menetlemisel ei olnud usaldushääletusega sidumine vältimatu.

"See usaldushääletus piiras parlamendi võimalust seaduse üle arutleda, ka nende liikmete puhul, kes ei osalenud obstruktsioonis. Minu seisukoht kattub presidendi omaga. Leian, et seaduseelnõu tuleks parlamendis uuesti avada," ütles Korobeinik.

"Mis puudutab koalitsiooni kavatsust võtta eelnõu vastu muutmata kujul,
siis sellisel juhul loodan, et president võib pöörduda riigikohtusse.
riigikohtu lõplik otsus selles küsimuses oleks oluline," lisas ta.

Isamaa liikme Helir-Valdor Seedri sõnul on koalitsioonierakondade esindajate senistest sõnavõttudest aru saada, et nad kalduvad seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poole.

"Sellise käitumise puhul on põhjust eeldada, et president pöördub seadusega riigikohtu poole, ainuüksi juba põhjusel, et saada tekkinud pretsedendile kõrgeima kohtu õiguslik hinnang," arvas Seeder.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: