Euroopa Ülemkogu järelduste teksti kohaselt mõistavad Euroopa tipp-poliitikud, et Ukrainal on vaja õhukaitseks raketikomplekse ning liikmesriigid proovivad neid sellega aidata.

"Meil pole vaja nii palju sõnu. Meil on vaja sõjatehnikat. Neil läheb vaja rohkem sõjatehnikat. Meil oli väga hea arutelu. Liikmesriigid mõistavad, eriti need, kellel on võimekused olemas, et oluline on anda rohkem õhukaitsesüsteeme ja rohkem laskemoona. Arutelu sel teemal oli väga hea," lausus Euroopa Ülemkogu president Charles Michel.

Kahjuks on see sõnum kõlanud juba Ülemkogust Ülemkogusse ilma muutusteta. Ukrainale lähedal asuvate riikide juhtides on kõik see tekitanud juba omajagu frustratsiooni, ent kolmapäeval püüti oma ametikaaslasi taaskord veenda, et jõude seisvad Patrioti või Iris-T raketikompleksid tuleks saata Kiievile.

"Me rääkisime nendega, kellel neid õhukaitsesüsteeme on, kes võiksid neid anda, aga lõpuks loomulikult need riigid ise peavad otsustama, kas nad annavad või ei anna. NATO reeglid nüüd lubavad õhukaitsesüsteeme Ukrainasse viia ka neil riikidel, kus need varem olid. Nii, et ma loodan, et kõik hakkab liikuma," ütles Kaja Kallas.

Ei ole saladus, et üle võiks õhutõrjekomplekse olla Vahemere-äärsetel riikidel, kes kaitsevad nendega sisuliselt tühja taevast. Sealsed riigijuhid on ukrainlaste suhtes kaastundlikud, ent mingil põhjusel tegudele see neid ei vii.

"Sel põhjusel, et see sõda on neist kaugel ja tundub, et neisse justkui see ei puutu. Neil on raske seda oma inimestele seletada, et miks nad Ukrainat aitavad. Me üritasime seletada, miks see puudutab ka neid riike, kes on palju kaugemal sellest sõjast," lausus Kallas.