Võrreldes 2022. aastaga vähenes riigieelarve puudujääk mullu 885,7 miljoni euro võrra.

Eelmisel aastal oli valitsuse konsolideeritud koguvõlg 17,581 miljardit eurot ehk 43,6 protsenti SKP-st. Valitsussektori konsolideeritud koguvõlg kasvas 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 1,543 miljardi euro võrra ehk 9,6 protsenti. Valitsussektori võla suurenemise põhjustasid kolm uut eurovõlakirjaemissiooni 2023. aastal.

Statistikaameti andmetel kasvasid valitsuse kulutused 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 5,2 protsenti, jõudes 16,5 miljardi euroni, millest 400 miljonit eurot kulus energiahindade tõusu korvamiseks mõeldud toetusmeetmetele ning tulu kasvas 12,3 protsenti ja ulatus 15,6 miljardi euroni.

Võrreldes riigikassa andmetega põhitegevuse rahavoogude kohta, mille kohaselt oli valitsussektori 2023. aasta koondeelarve puudujääk 1,4 miljardit eurot, on statistikaameti ESA 2010 metoodika järgi rehkendatud puudujääk 529,8 miljoni euro võrra väiksem ehk 1,3 protsendipunkti SKP-st.

Aasta varem, 2022. aastal oli Läti riigieelarve puudujääk ESA 2010 metoodika järgi arvutatuna 1,779 miljardit eurot ehk 4,6 protsenti SKP-st, 2021. aastal 2,396 miljardit eurot ehk 7,2 protsenti SKP-st ja 2020. aastal 1,318 miljardit eurot ehk 4,4 protsenti SKP-st.

Leedu eelarvepuudujääk oli mullu 0,8 protsenti.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2023. aastal 3,4 protsenti ning aasta lõpus ületasid eelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga.

Eesti valitsemissektori võlatase oli 19,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).