Lätis on pikalt otsitud õiglasemat ja tõhusamat tervisekindlustusmudelit kui see, et riik maksab kõigile ravi kinni. Peagi kujundatakse riigi terviseteenistus ümber fondiks. See eeldaks lisaraha saamist mingi maksu kaudu, kuid pigem on Läti poliitikud praegu seisukohal, et rahvale peaks jääma rohkem raha kätte.

"Asutasime Läti digitaaltervishoiu keskuse. Just eraldas valitsus selle jaoks raha, praegu otsime konkursi kaudu keskuse juhatajat. Terviseteenistuselt võtame digitaalteenuste poole ära ja suuname selle uude keskusse. Seal saavad nende teemadega tegelda parimad oma ala asjatundjad. Loodava fondi puhul on kõige
olulisem leida rahastusallikas. Üks osa võiks laekuda mingist maksust nagu Eestis. Kuid teine osa eraldataks riigieelarvest. Poliitiliselt tundub, et mingit tervishoiumaksu Lätis praegu ei kehtestata. Pigem on meil inimesi, kes ei tasu üldse mingeid makse, nii et sealt raha ei tule. 2018. aastal võeti Anda Ćaksa ministriks oleku ajal vastu seadus, millega loodi kaheosaline süsteem – kes maksab ja kes ei maksa makse – ja milline peaks olema tervisekindlustuse saamise miinimumtasu kuus või aastas. Seda mudelit ei õnnestu ellu viia," selgitas Läti terviseminister Hosams Abu Meri.

Igal aastal on Lätis tervishoiueelarve kasvanud. Järgmisel aastal eraldatakse raha juurde aga 10 korda vähem kui mullu. Samas peaks paranema onkoloogia- ja diabeedihaigete ravi. Kiirabi reformitakse, retseptiravimid muutuvad odavamaks ja koroonavaktsiin on Lätis kõigile soovijaile riigi raha eest kättesaadav.

"Meil pole teiste riikidega võrreldes rahaline seis tervishoius üldse nii halb. Tean, et Eestis, Soomes, Saksamaal ja mujal kõike kärbitakse. Meie praegu midagi ei vähenda, kuid ei anna juurde ka," ütles terviseminister.

Läti kaasab tervishoidu eraraha. Nii luuakse ülikooli lastekliiniku juurde kompetentsikeskus, mis hakkab koostööd tegema Hollandi teadlastega.

"Selle ühisprojekti tulemusel luuakse laste tervishoiu kompetentsikeskus, mis eelkõige hakkab arendama onkoloogiavaldkonda," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Lätiski soovitakse anda suurtele haiglatele õigus otse ravimeid sisse osta.

"Püüame ravimite hankimise korda muuta, et vähemalt suured, ülikoolikliinikud saaks koos regionaalhaiglatega osta rohte otse tootjalt. Nii saame 20 kuni 30 protsenti raha kokku hoida," sõnas Hosams Abu Meri.

Järjekorrad riigi makstavale arstiabile on küll pikad, kuid arstist minister leiab, et lisaraha neid ei lühendaks.