Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on järgmise aasta eelarve puudujääk 5,3 protsenti. Valitsus otsustas riigi eelarvestrateegia koostamise käigus, et maksude ja kärbetega üritatakse puudujääki vähendada 1,9 protsendile. Nüüd kinnitas rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond), et see ülesanne pole reaalne.

"Meie majanduskeskkond on taastumas aeglasemalt, kui me tegelikult eelarve aluseks olevas majandusprognoosis planeerisime. Ja nüüd värske majandusprognoosi pealt arvestades seda, et maksulaekumised jäävad meil väiksemaks, oleme me mõnevõrra vähendanud eelarve defitsiidi vähendamise ambitsiooni. Ehk järgmisel aastal on soov jõuda kindlasti eelarve reeglite kohaselt kolmeni," rääkis Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on kokkuhoiu vajadus teada. "Kui meil on vaja 2,3 protsenti defitsiiti vähendada, siis see on suurusjärgus miljard eurot," sõnas Võrklaev.
Maksudest kehtestatakse järgmisel aastal kõigest automaks, ent samas kaob tulumaksuküür.

"Selleks, et seda kolme saavutada, peame me tegema ikkagi päris korraliku kärpe erinevates valdkondades. Seda ettepanekut ma ette valmistan. Loomulikult saab see olema päris keeruline ja raske otsus, sest see puudutab ilmselt kõiki sektoreid ja ka erinevaid teenuseid, sest need summad on ikkagi nii suured," rääkis Võrklaev.

Kui aasta alguses polnud koalistioonipartnerid riigi eelarvestrateegia muudatustega nõus, siis nüüd ütles koalitsioonipartner terviseminister Riina Sikkut (SDE), et majanduse olukorra tõttu on see järeleadmine paratamatu.

"Kahtlemata on ebameeldiv, kui eelarve positsioon, see eesmärk, mille me võtame, muutub nõrgemaks, aga tähtis on kolme protsendi raames püsimine," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul ei too hoogtöökorras joonlauakärped pikajalist kasu ega mõju, on valusad ja tegelikult ei ole võimailk nendega eelarve puudujääki jõulisel vähendada

Samuti koalitsiooni kuuluv Eesti 200 ja sotsid näeksid tuludena riigikaitsemaksu kehtestamist. Kuid kõigepealt sooviks Eesti 200 saada rahandusministrilt selgitusi, mida muudatus kaasa tooks.

"Mis on plaan sel juhul, kui see on 1,9 protsenti ja mis on plaan, kui see on kolm protsenti. Eelarve on pingelisemaid üldse võibolla terve meie iseseisvuse aja jooksul ja need peavad olema sellised üleplatsi kärped, aga me ei taha kindlasti enne rääkida mingitest täiendavatest maksutõusudest, kui meil ei ole mingit selget plaani, kuhu me siis jõuda tahame," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Toomas Uibo (Eesti 200).