Oluline pühapäeval, 5. mail kell 19.00:

- Vene väed tegid õhurünnaku Harkivi kesklinnale;

- Venemaa teatel hõivasid sõdurid järgmise Ida-Ukraina küla;

- Macron hindas oma vägede Ukrainasse saamise lubaduse edukaks;

- Sullivani hinnangul aitab USA abi Ukrainal 2025. aastal vasturünnakule minna;

- ISW: Vene väed edenesid Avdijivkast loodes;

- Ukraina korrigeeris oma hinnanguid Venemaa kaotustele, suurendades pisut hävitatud jalaväe lahingumasinate, suurtükisüsteemide, mitmikraketiheitjate, tiibrakette ja sõidukite arvu.

Donetskis ja Harkivis sai Venemaa rünnakutes kolm inimest surma

Ukraina idaosas Donetski oblastis sai raketirünnakus surma kaks ja Harkivis samal ajal droonirünnakus surma üks ja vigastada vähemalt kümmekond inimest, teatasid pühapäeval võimuesindajad.

Rünnakud tehti ööl vastu pühapäeva, mil mõlema riigi õigeusklikud tähistavad ülestõusmispühi.

"Pokrovskis sai raketirünnakutes kaks inimest surma ja hävis maja," ütles Donetski kuberner Vadim Filaškin sotsiaalmeedias.

Pokrovsk jääb Vene vägede käes olevast Donetski linnast 60 kilomeetrit loodesse.

Ukraina õhujõudude teatel tulistasid Vene väed öö jooksul Ukraina suunas 24 Iraani Shahed-drooni, millest 23 lasti alla.

Vene väed ründasid pühapäeval ka Harkivi linna, teatasid linnapea Ihor Terehhov ja Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov. Terehhovi sõnul tegid Vene väed õhurünnaku Harkivi kesklinnale, elamupiirkonnale.

"Shahedi-rünnaku tagajärjel põles maha maja kõrvalhoonetega. Surma sai eakas naine. Kümmekond inimest sai kannatada, kelle seas 2015. aastal sündinud tüdruk," ütles Sõnehubov.

Tema sõnul sai tabamuse elumajade vahel olev ala ning kortermajad ja autod said kahjustada.

Venemaa teatel hõivasid sõdurid järgmise Ida-Ukraina küla

Venemaa teatas pühapäeval, et nende relvajõud võtsid Ukraina idaosas Donetski oblastis enda kontrolli alla Otšeretõne küla. Moskva jaoks on tegemist järjekordse väikese maa-ala hõivamise ja edenemisega rindel.

Vene kaitseministeeriumi teatel "vabastasid Vene sõjaväelased täielikult Otšeretõne küla Donetski rahvavabariigis".

Otšeretõne asub Avdijivkast 15 kilomeetrit loodes.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi teatas eelmisel nädalal väeüksuste taandumisest kolmest Donetski oblasti asulast, et säästa on kaitsjate elu ja tervist.

Pärast Ida-Ukraina tööstuslinna Avdijivka hõivamist veebruaris on Vene väed linnast kirdes märgatavalt edasi liikunud. Piirkonda on koondatud vägesid ja relvi.

Macron hindas oma vägede Ukrainasse saamise lubaduse edukaks

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles, Venemaa reaktsioon tema avaldusele lääne vägede võimalikust saatmisest Ukrainasse näitas, et avaldus täitis oma eesmärgi.

Macron rääkis usutluses ajalehele La Tribune, et tema avaldus tekitas strateegilist ebamäärasust, mis põhjustas Venemaa närvilise reaktsiooni.

Macron ütles esimest korda juba veebruaris, et ei välista lääneriikide vägede saatmist Venemaa sõjalist agressiooni tõrjuvasse Ukrainasse ning on seda hiljem uuesti korranud, viimati selle nädala ajakirjas The Economist.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles pärast Macroni viimast intervjuud, et Prantsusmaal on "väga ohtlik tendents" pidevalt rääkida oma otsesest osalusest sõjaga.

Macron sõnul näitab aga Peskovi mureavaldus just Prantsusmaa positsiooni õigsust.

"Venemaa palavikuline reaktsioon näitab, et meil on õigus mitte ühtegi ust sulgeda. Vastasel juhul tähendaks see, et oleme nõus loobuma reeglitepõhisest rahvusvahelisest korrast ja seega ka rahust ja julgeolekust," ütles ta.

"Strateegiline ebakindlus tähendab mitte liiga palju üksikasju," tõdes Macron.

Ta selgitas, et strateegiliseslt tegutsev Venemaa on lakanud oma tegevust piiramast – 2022. aasta veebruaris eiras ta rahvusvahelist õigust, alustas täiemahulist agressioonisõda teise suveräänse riigi vastu ning ähvardab regulaarselt tuumarelva kasutamisega. Macron usub, et sellise ohu korral oleks enda piiramine mõne punase joone seadmisega nõrkuse märk.

"Vastupidi, me peame eemaldama igasuguse kindlustunde, see loob heidutuse," ütles Prantsusmaa president.

Ta rõhutas, et Ukrainas ei ole kaalul mitte ainult Ukraina, vaid ka kogu Euroopa julgeolek. Sest kui Venemaa võidab, siis "juba järgmisel sekundil pole julgeolekut ei Rumeenias, Poolas, Leedus ega meie riigis."

Sullivani hinnangul aitab USA abi Ukrainal 2025. aastal vasturünnakule minna

Ukraina saab USA 61 miljardi dollari suuruse toetuspaketi ja läänepoolse täiendava relvaabi toel alustada 2025. aastal vastupealetungi, ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan ajalehele Financial Times.

Sullivan rääkis Ukraina lootustest võtta tagasi Vene vägede vallutatud territoorium, mis on kõige selgem sõnastus selle kohta, kuidas USA presidendi Joe Bideni administratsioon näeb sõja arenemist lähikuudel, kommenteeris FT.

Financial Times märkis, et Ukraina iga uus pealetung eeldaks täiendavat sõjalist abi lääneliitlastelt, sealhulgas USA-lt. USA viimase, 61 miljardi dollari suuruse, abipaketi kinnitamine võttis aga poliitiliste sisetülide tõttu Kongressis läbimiseks kuid.

USA juhib praegu läbirääkimisi demokraatlike suurriikide rühma G7 liitlaste vahel, et töötada välja kuni 50 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett Ukrainale, teatas Bloomberg 3. mail. Võimalikku paketti rahastatakse väidetavalt külmutatud Venemaa varadelt kogunenud intressidest.

Vaatamata Venemaa eeldatava suvise pealetungi kasvavale survele ja lähikuudel ees ootavale raskele perioodile suudab Ukraina tänu USA relvatarnetele rinnet hoida, märkis Sullivan.

Möödunud kuul ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus Saksamaa ajakirjale Bild, et kuigi Ukrainal on olemas plaan võimalikuks vasturünnakuks, sõltub see lääneliitlastelt täiendava abi saamisest.

USA-s lähenevate presidendivalimiste taustal on tõusnud küsimus, kas USA toetab Ukrainat ka siis, kui ekspresident ja vabariiklaste kandidaat Donald Trumpi taas ametisse valitakse.

Aprilli alguses teatas meedia avaldamata allikatele viidates, et Trump oli eraviisiliselt öelnud, et suudab Venemaa sõja lõpetada, avaldades Ukrainale survet Krimm ja Donbass Moskvale loovutada, mida küll tema nõunik eitas.

Trumpi endise nõuniku sõnul andis ekspresident väga selgelt mõista, et tema arvates peab Ukraina olema Venemaa osa.

Vaatamata sellistele kuuldustele avaldas Trump väidetavalt toetust Esindajatekoja spiikrile Mike Johnsonile toetust panna pärast kuudepikkust venimist hääletuse Ukrainale antava sõjalise abi pakett ning on varem soovitanud anda Ukrainale abi laenuna.

ISW: Vene väed edenesid Avdijivkast loodes

Vene väed tegid märkimisväärse taktikalise edasiliikumise Avdijivkast loodes Arhanhelske lähedal ööl vastu laupäeva, 4. maid ja seda  tõenäoliselt pärast Ukraina otsust piirkonnast reedel lahkuda, teatas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW). ISW hinnangul võib taganemine olla Ukraina teadlik otsus võita aega, et ära oodata lääne relvaabi kohale jõudmine.

ISW vahendas laupäeva õhtul ühe Vene sõjablogija postitust, mille kohaselt heiskasid Venemaa relvajõudude 132. motolaskurbrigaadi pataljoni Lavina võitlejad Arhanhelskes Vene lipu. ISW määras geolokatsiooni abil selle salvestuse geograafilise asukoha Arhanhelske põhjaossa.

Laupäeval avaldatud täiendavad geograafilise asukohaga kaadrid näitavad, et Vene väed tungisid edasi Arhanhelske idaservas. ISW hinnangul viitab Arkhanhelske vallutamine ka sellele, et Vene väed kontrollivad tõenäoliselt Arhanhelskest kagus asuvaid Keramikut ja Novokalõnovet.

Laupäeval avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad Ukraina vägede taganemist Arhanhelske põhjaosast. Vene pool väidab, et tema väed tungisid asulas edasi ööl vastu laupäeva pärast Ukraina üksuste lahkumist. Üks prominentne Vene blogija väitis, et Vene väed viisid Arhanhelske vallutamiseks läbi ründeoperatsioone mitmes etapis, kusjuures nad alustasid nädal tagasi pealetungi Avdijivkast loodes ja Arhanhelskest edelas asuvast Otšeretõnest ning Otšeretõnest ida pool, Keramikust lähtunud Vene üksused hõivasid asula laupäeval.

ISW hinnangul võisid Ukraina väed otsustada vahetada ruumi aja vastu, kuna nad ootavad USA abi jõudmist rindele lähinädalatel ja see on asjakohane otsus ebapiisavate ressurssidega vägede jaoks. ISW leiab jätkuvalt, et Vene väed püüavad tõenäoliselt ära kasutada piiratud ajaakent enne Lääne sõjalise abi kohalejõudmist, intensiivistades pealetungioperatsioone ning et nad võivad lähitulevikus selles piirkonnas taktikalisi edusamme teha.

Ukraina täpsustas Vene relvajõudude kaotusi

Ukraina relvajõudude peastaap teatas pühapäeval, et on korrigeerinud oma hinnanguid Venemaa kaotustele, mis puudutavad jalaväe lahingumasinaid, suurtükisüsteeme, mitmikraketiheitjaid, tiibrakette, sõidukeid ja eritehnikat.

"Seoses uuendatud luureandmete pideva laekumise muutus vajalikuks mõnede vaenlase kaotuste koguhinnangute täpsustamine," öeldi staabi teates.

Valdavalt muutusid Venemaa kogukaotused pisut suuremaks, kuid seda väga vähesel määral, suurusjärgud jäid samaks. Alljärgnevalt esitatud kaotustes on uuendused arvesse võetud.

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 474 260 (võrdlus eelmise päevaga +860);

- tankid 7375 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 14 179 (+18);

- suurtükisüsteemid 12 212 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1057 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 790 (+2);

- lennukid 349 (+1);

- kopterid 325 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 9636 (+25);

- tiibraketid 2147 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 16 418 (+37);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2002 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.