Xi käis viimati Euroopas peaaegu viis aastat tagasi, Hiina ja EL-i suhted on selle aja jooksul läinud pingelisemaks. Peking pole liitunud Moskva-vastaste sanktsioonidega ning ostab Venemaalt endiselt toornaftat. 

Prantsusmaa liider on kogu oma ametiaja rääkinud Euroopa strateegilise autonoomia vajadusest. Hiina on varem tervitanud sellist plaani. Samas ajad on muutunud, Macron kritiseerib üha karmimalt Venemaa sõjalist tegevust Ukrainas ja loobib Hiina kaubanduspoliitika suunas kriitikanooli.

Seekord ootaski Hiina liidrit varasemast tagasihoidlikum vastuvõtt. Macron ei võõrustanud kompartei juhti mitte Versailles' palees, vaid  Elysee's. 

Macron tahab samuti, et Brüssel võtaks Hiina suhtes karmima hoiaku. Hiina suunalise kaubanduspoliitika kujundamine tekitab nüüd ka Euroopa Liidus pingeid.

EL hakkas osaliselt just Pariisi surve tõttu uurima, kas Hiina jagab kodumaistele elektriauto tootjatele ebaausalt toetusi. Peking on lubanud tariifide kehtestamise korral kättemaksu, mis omakorda kahjustaks Saksa autotööstust.

Prantsuse autotootjad, mis toodavad odavamaid sõidukeid ja on seetõttu Hiina impordi suhtes haavatavad, toetavad samas EL-i uurimist, vahendas The Wall Street Journal. 

Hiina ähvardab nüüd astuda samme Prantsuse alkoholitööstuse vastu. 

"Konjakit puudutav küsimus on tõepoolest Prantsuse võimude keskpunktis. Seda küsimust käsitletakse kõneluste käigus, et tagada Prantsuse huvide kaitsmine," ütles üks Elysee ametnik veebiväljaandele Politico. 

Peking soovib samas ka ise Euroopaga suhteid parandada, kuna Hiina majanduse seis on kehv.

Taastumine pandeemiast on olnud vaevaline, riiki räsib veel ka kinnisvarakriis, noorte tööpuudus on kõrgel tasemel, süvenev deflatsioon kahjustab Hiina majandust veelgi. 

"Ma arvan, et Euroopal on Hiina suhtes teatud mõju. Hiina majandus on nõrk, hiinlased vajavad juurdepääsu Euroopa investeeringutele, Euroopa tehnoloogiale," ütles uurimisfirma Rhodium analüütik Noah Barkin.