EL lubas olla valmis kaubandussõjaks Hiinaga selle odava impordi pärast

Euroopa Liit on valmis alustama Hiinaga kaubandussõda selle odavate elektriautode, terase ning päikese- ja tuuletehnoloogia impordi pärast, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pärast kohtumist Euroopas mitmepäevast ringreisi alustanud Hiina presidendi Xi Jinpingiga.
"Euroopa ei kõhkle oma majanduse ja julgeoleku kaitsmiseks vajalikke raskeid otsuseid tegemast," ütles von der Leyen. Komisjoni juhi sõnul on ta veendunud, et kui Hiina pakutav konkurents oleks aus, saaks ka Euroopa majandus olla edukas ja vastupidav, vahendas väljaanne The Guardian.
Kuid Hiina tööstuse riiklikest toetustest põhjustatud "tasakaalustamatus", mis toob kaasa odavamad tooted, ohustab töökohti Euroopas ja see on "suure mure", jätkas von der Leyen.
Euroopa Komisjoni presidendi hoiatus tuli vähem kui kaks tundi pärast südamlikku kohtumist Élysée palees Hiina presidendi ja tema Prantsusmaa kolleegi Emmanuel Macroni vahel.
Enne Xi ja Macroni kõnelusi, millel osales ka von der Leyen, avaldatud videos ütles Macron, et vajadus Euroopa-Hiina dialoogi järele on "rahvusvahelise olukorra tõttu suurem kui kunagi varem".
Ta lisas, et "suurte kriiside", sealhulgas Ukraina ja Lähis-Ida sõdade, koordineerimine Hiinaga on "absoluutselt otsustav".
Xi ütles vastuseks, et tema riik ja EL peaksid tugevdama oma "strateegilist koostööd" ja jääma "partneriteks" vaatamata arvukatele vaidlustele alates kaubandusest kuni inimõigusteni.
"Hiina ja Euroopa Liit kui kaks maailma suurvõimu peavad jääma partneriteks, jätkama dialoogi ja koostööd, süvendama strateegilist suhtlust, tugevdama strateegilist vastastikust usaldust, kindlustama strateegilist konsensust ja tegelema strateegilise koordineerimisega," ütles Hiina liider kohtumise alguses.
EL-i jõulisem hoiak Hiinaga kauplemisel on kooskõlas Washingtoni lähenemisviisiga, märkis The Guardian. USA rahandusminister Janet Yellen hoiatas hiljuti Hiinat, et Washington ei nõustu uute tööstusharude kahjustamisega Hiina impordi poolt.
Ka von der Leyen oli pärast kohtumist otsekohene, kui nõudis, et Hiinal oleks aega suunda muuta.
Tema sõnul oli arutelu Hiina liidriga "aus ja avatud", kus vaadati üle erimeelsused. Koos Macroniga räägiti geopoliitilisest olukorrast ning sellest, kuidas EL-il ja Hiinal on "ühine huvi rahu ja julgeoleku vastu", millel on suur roll seoses Ukraina sõjaga, lisas von der Leyen.
Korduvalt on räägitud Hiinast rahuvahendajana Ukrainas, ehkki pole oodata, et ta osaleks Šveitsis toimuval rahukonverentsil. Von der Leyen kiitis Xi "olulise rolli" eest, mida ta on etendanud "Venemaa vastutustundetute tuumaohtude deeskaleerimisel" ja ütles, et EL loodab, et Hiina "kasutab sõja lõpetamiseks kogu oma mõju Venemaale".
Esmaspäeval ilmnes siiski, et pinged majandusrindel ei näita vähenemise märke, kuna käimas on mitu Euroopa Liidu uurimist Hiina suutlikkuse kohta edestada oma EL-i konkurente autode, terase, tuuleturbiinide, päikesepaneelide ja meditsiiniseadmete vallas.
Eelmise aasta septembris teatas von der Leyen uurimisest Hiina elektriautode väidetava riikliku toetuse suhtes, kui Hiina autotootja BYD tõi EL-i turule alla 30 000 euro maksnud elektriauto.
Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager teatas aprillis, et EL kasutab oma välistoetuste määrust Hiina tuuleturbiinitootjate uurimise algatamiseks.
EL-i tootjad on kurtnud, et Hiina tuuleturbiinide hind pole mitte ainult kuni 50 protsenti madalam kui kodumaiste tuuleturbiinide hind, vaid nad pakuvad ostjatele ka tingimusi, mis võimaldavad maksete edasilükkamist.
Euroopa Liit on väitnud, et Hiina kuritarvitab EL-i kui maailma suurima vabaturu majanduslikku külalislahkust, müües oma tooteid Euroopas dumpinguhinnaga, selle asemel et vähendada tootmist või suurendada nõudlust Hiinas.
Peking väidab, et EL-i tootjatel on Hiinas juurdepääs veelgi suuremale turule ja globaalse nõudluse tõttu rohelise tehnoloogia järele võiks kõik majanduslikult õitseda. Euroopa rohetehnoloogia ettevõtted on protestinud selle üle, et kuigi nad olid kunagi esirinnas tuuleturbiinide ja päikesepaneelide tootmises, on Hiina konkurendid nüüd nende tegevuse lõpetanud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Guardian