Märtsis sooritas eesti keele eksami kokku 46 õpetajat. Haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul see arv väga rõõmustav pole. Ootused olid kõrgemad, sest neid õpetajaid on kordades rohkem, kes peavad B2 või C1 taseme saavutama.

"Kõik, mis puudutab üleminekuklasse ehk neid klasse, mis alustavad eesti keeles, seal me suuri muresid ei näe ja koolipidajad on ka kinnitanud, et need õpetajad leitakse, kes seal täna veel puudu on. Aga tõesti, kõige suurem mure on nende õpetajatega, kes peaksid jätkama veel vene keeles. Kolm aastat on neil veel seda perioodi, kui vene keeles õpetatakse aineid, aga kes ei ole tänaseks ära teinud seda B2 tasemel keeleeksamit," rääkis Kallas.

Selliseid õpetajaid on kokku üle 500. Neist 212 on Tallinnas ja 110 Narvas. Seda, et kõik need õpetajad teeksid keeleeksami ära, peetakse vähetõenäoliseks, mistõttu on vaja värvata uusi inimesi.

"Nende asendust ei leiagi ja tekib küsimus, kui me toome siia õpetajad, kes oskavad C1, B2 tasemel eesti keelt, aga ei oska vene keelt, kuidas nemad siis vene keeles õpetavad lapsi. Nii et kuskilt see kompromiss tuleb leida," ütles Narva linnapea Jaan Toots.

Haridusministeeriumi hinnangul on Narvas tihti värbamise takistuseks koolijuhtide enda keeleoskus. Osa neist pole keelenõuetele vastanud juba 20 aastat.

"Kui koolijuhi enda keeletase on A2, siis ei saa öelda, et ta on väga võimekas koolijuht värbama C1 oskusega õpetajaid. Narva linnale on siiski tehtud ettekirjutus koolijuhtide töölt vabastamiseks ja asendamiseks, nende koolijuhtide, kes ei vasta keelenõuetele," ütles Kallas.

"Seni ei ole olnud poliitilist tahet seda Narvas teha," märkis Kallas ja ütles, et need koolijuhid on ise ka linnavolikogu liikmed.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašini sõnul üritatakse pealinnas õpetajate värbamist hoogustada peamiselt kahel viisil. Esiteks pakutakse koolidele spetsiaalset värbamistuge, teiseks soovitakse suurendada õpetajate palgafondi.

"See annab koolijuhtidele võimaluse sinna väga vajatud töökohale lisada natukene kõrgemat tasu või kõrgemat palka, lisatasu. Lähtuvalt olukorrast igas koolis. Ja see meede tuleb siis nende muukeelsete õpilaste arvu põhjal, kes hakkavad eesti keeles õppima," rääkis Jašin.

Valitsuses kavatsetakse teemat arutada juuli alguses, kui kõik tänavused keeleeksami ajad on möödas ja olukorrapilt selgem.