Kas mobiilirakenduse vahendusel tööd tegev taksojuht või kuller üldse peaks eesti keelt oskama?

"Meil on tänavatel palju juhte, kes eesti keelt ei oska. Statistikaameti andmete alusel on meil tööhõives peaaegu 80 000 inimest, kes ei ole võimelised suhtlema eesti keeles," sõnas haridusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik.

Neist umbkeelsetest veerand töötab valdkondades, kus on tegelikult keelenõue kehtestatud. Iseäranis palju on keeleoskamatust teenindavas sektoris, aga ka hariduses ja meditsiinis.

Bolti valitsussuhete juhi Henri Arrase sõnul ei ole ettevõttel ülevaadet, kui paljud nende platvormil sõitvatest taksojuhtidest eesti keelega hakkama saavad.

"Me ei ole lähtunud sellest, et me kogume lihtsalt inimeste kohta andmeid, sest andmete kogumine peab olema kuidagi põhjendatud. Ja mis oskusi nad veel oskavad, tegelikult võiks ju inimestel olla erinevaid muid oskusi veel, aga me ei ole sellist andmepanka endale loonud," rääkis Arras.

Millised nõuded Bolti taksojuhtidele kehtivad?

"Bolti taksojuhid on nagu teisedki taksojuhid, teenindajakaardi omanikud, sõidavad teenindajakaardi alusel ja selle kaudu justkui kehtivad ka neile B1 keeletaseme nõuded, sest nemad on ühissõiduki juhid. Seadus iseenesest keelenõudeid ei reguleeri. Keelenõudeid reguleerib keelenõuete määrus ja keelenõuete määruses on B1 tase nõutud," selgitas Kõverik.

Keeleamet näeb praegust olukorda teisiti.

"Selleks, et seda nõuet kehtestada, tuleks selle kehtestamise alused kirjutada keeleseadusesse. Muidu meil seda kontrollimise õigust ei ole. Me saame kontrollida ainult seda, mis on keeleseaduses sätestatud. Keelenõudeid enam ei ole. Nii et kui eesti keelt mitte oskav inimene läheb ja soovib saada teenindajakaarti, siis ta selle seaduse kohaselt peab ka saama. Kui meile laekub kaebus taksojuhi keeleoskuse kohta, siis me saame seda kontrollida. Minu jaoks on see natukene vastuoluline küsimus, et ühelt poolt me riigina ütleme, et ei pea eesti keelt oskama, kõik, kes tahavad, saavad teenust pakkuma hakata, aga teiselt poolt riik ütleb, et kui te ei oska, siis tuleb keeleamet ja teeb teile ettekirjutuse," kommenteeris keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.

Haridusministeerium on seda meelt, et platvormitööd tegevad taksojuhid peaksid eesti keelt valdama. Arrase sõnul sõiduteenuse kasutajaid aga juhtide keeleoskamatus ei häiri.

"Sõitjad ei väljenda oma rahakotiga seda soovi. Ennekõike me teame, et mida tahavad sõitjad, on hind ja kättesaadavus. Aga me teame ka seda, kui palju tuleb keele pärast meile kaebusi, et on olnud inimestel mure justnimelt keelega, siis see on 20 juhtumit või natuke vähem miljoni sõidu kohta," selgitas Arras.

"Kui meile lihtsalt teatatakse, et kollase taksoga sõitsin, juht ei osanud eesti keelt, siis sellega meil ei ole mitte midagi teha. Meil on väga raske neid taksojuhte kätte saada. Me peame kõigepealt saama kliendilt mingid andmed. Näiteks munitsipaalpolitsei (mupo), kes väljastab teenindajakaarte, on öelnud, et nad sisuliselt iga päev saavad teateid keeleoskamatute taksojuhtide kohta. Nii et tõenäoliselt on inimesi palju rohkem, kes selle probleemiga kokku puutuvad. Selle aasta esimese nelja kuuga oleme välja kutsunud vist enam-vähem 40 taksojuhti, neist 20 on meil keelekontrollis käinud ja on ka ettekirjutuse saanud. Umbes pooled tulevad, pooled jätavad tulemata," rääkis Tomusk.

Ettekirjutuse saanud juhil ei takista aga miski keelt oskamata samas valdkonnas töötamist jätkamast.

"Me tegelikult tahaksime küll, et võimalikult paljud meie juhtidest eesti keelega oleksid sina peal. Me oleme teinud keelekohvikuid. Me oleme pakkunud võimalust õppida keelt erinevate rakendustega. Me oleme jaganud juhtidele voldikuid 50 peamise fraasiga, mis selles valdkonnas oleks oluline teada alates viisakusfraasidest lõpetades praktiliste väljendustega, nagu kas panen kohvri pagasiruumi. /.../ Kui me nüüd räägime inimeste eestistamisest, kes Eestis elavad, siis see on hoopis teine teema, see ei ole transpordi küsimus," selgitas Arras.

Keeleamet peab oma praegusi võimalusi keelenõuete täitmise tagamisel lootusetuks.

"Ma toon sellise võib-olla natuke rumala näite, et me liiklusseaduses kaotame ära piirkiirused, maanteedel näiteks võtame 90 sildid maha kõik ja siis ütleme politseile, et aga tagage nüüd, et keegi üle 90 ei sõidaks. Aga mõningate keelenõuete täitmisega keeleamet on tegelikult täpselt samas olukorras. Kui seaduses nõuet ei ole, siis eesti keelt ei õpita, seda näitab väga hästi praegu üleminek eesti õppekeelele," sõnas Tomusk.

Ka kullerid peavad suhtlema kliendiga, leidma üles õige maja, välisukse või korruse. Praegu on nad enamasti umbkeelsed.

"Kulleritele täna ei ole keelenõudeid kehtestatud ja osalt seepärast, et ettepanek on olnud A1 tasemel kehtestada. Eestis ei ole A1 tasemel eksamit ja A1 tasemel testid või eksamid on üldse üksikutel Euroopa riikidel. Siin kiireid lahendusi selles mõttes ei ole. Siis peaksime kokku leppima A2 tasemel keelenõude kehtestamist. Seda praegu ei peeta väga vajalikuks, jõukohaseks, sest kulleriamet on suhteliselt ajutine. Heal juhul neli kuni kuus nädalat keskmiselt," rääkis Kõverik.

Arrase sõnul ei pea Bolt taksojuhte ja kullereid oma ettevõtte visiitkaardiks, vaid ennekõike on seda rakendus.

"Teenus on internetiteenus, mis on valitud inimese telefonis seadistatud keeles temale kättesaadav ja üldiselt kasutatakse seda eesti keeles siin, Eestis meil. Teeninduse kvaliteedi kohalt ei ole ühtegi põhjust meil siin teha järeldusi, et selles on mingisugune oluline puudujääk," ütles ta.

"Platvormiteenus ise on tõesti nii-öelda digitaalne, aga taksovedu kui selline, takso ise, klient ja taksojuht ei ole digitaalsed, see käib ikka päriselt ja füüsiliselt ja seetõttu see füüsilise suhtlemise võimalus on oluline. Selliseid juhtumeid, kus on vaja taksojuhiga suhelda, on üsna palju, kas või see, et ma sõidan koos lapsega, küsin, kas teil on turvatool. Kui on mingisugune ohuolukord, liiklusõnnetus, siis see inimene, kes vastutab reisija turvalisuse eest, peaks oskama välja selgitada, kas reisijal on mingeid probleeme, kas ta on vigastatud, ta peaks oskama helistada häirekeskusesse," loetles Tomusk.

Ka keeleamet ja haridusministeerium tõdevad, et eesti keele oskamatus on ühiskonnas laiem probleem.

"Täna on väga paljud ka riigi tasandi teenused kättesaadavad kolmes keeles, mistõttu eesti keele oskamine ei olegi eluliselt vajalik. Muutuma peab ka nõudlikkus eesti keele suhtes ja me peame olema järelevalves tõhusamad. Kui kümne aastaga on keskmine palk kahekordistunud, siis sunnirahad ei ole ju tõusnud ja keskmine sunniraha eelmisel aastal oli 103 eurot. /.../ See ei ole see jõukael, mis paneb inimesi eesti keelt omandama ja nõudeid ka täitma. Mida riik saab teha, on tõhustada järelevalvet ja see, millega me edasi liigume, on sunnirahade tõstmine," rääkis Kõverik.

Tomuski sõnul on näiteks jätkuvalt volikogusid, kus töö käib vene keeles, mitte eesti keeles. "Meil on väga hea ülevaade ühest konkreetsest volikogust, mille peale on väga palju kaebusi esitatud, aga on ka mõned mõned teised volikogud, nii et kolm või neli on neid, kus osaliselt käib töö mitte riigikeeles," ütles ta.

"Ka kohalike omavalitsuste valitsusorganid on jäänud tänasest keeleseadusest välja ja see on plaanis sisse tuua, et tulevased volikogu liikmed ja valitsuse liikmed oleksid eestikeelsed ja suudaksid eesti keeles toimetada," ütles Kõverik.

"See peaks komplektina tagama selle, et keelenõuete täitmine oleks tagatud, sest keelenõuded on täna üsna tõhusad. Keelenõuded on kehtestatud, neid lihtsalt ei täideta," lisas ta.

"Need asjad peaksid olema omavahel kooskõlas. Ühelt poolt siis selge nõue ja teiselt poolt selge järelevalve," sõnas Tomusk.

Mis aga taksojuhte puudutab, siis siin pooldab ministeerium täielikku restarti ehk seniste teenindajakaartide tühistamist ja siis keeleoskuse kontrollimise järel uuesti väljastamist. Bolt omakorda hoiatab, et see võib viia tänavatelt pooled platvormitaksod, mille tulemusel ooteaeg pikeneks ja hinnad kahekordistuksid.