Putin jätkab Venemaa valitsemist, tema rivaalid on surnud või vanglas. The Wall Street Journal hindab, et Putin keskendub nüüd Ukraina sõjale ja võidu saavutamiseks vajalikele liitudele. 

Viimaste aastate jooksul on Kreml sõlminud suhted lääne-vastaste riikidega. Iraan saadab Venemaale rakette ja droone, Põhja-Korealt saab Venemaa laskemoona ja muid relvi. 

Venemaa suurendab oma mõjuvõimu veel Aafrikas. Kreml vaatab üha rohkem ka Lähis-Ida poole, kus Moskva üritab Araabia riikide ja USA vahele kiilu lüüa. 

Kõige tähtsamaks riigiks Venemaa jaoks on aga Hiina. Mõlema riigi suhted on viimaste aastate jooksul tugevnenud. Putin kordas teisipäeval taas oma vana juttu, et tuleb luua uus multipolaarne maailmakord. Selline jutt sobib ka Hiinale, mis soovib samuti lammutada USA juhitud reeglitel põhinevat maailmakorda. 

"Putin ilmselgelt väärtustab kõige rohkem Hiina suhteid ja näib, et hiinlased kalduvad praegu Venemaa poole rohkem kui kunagi varem," ütles Washingtonis tegutseva USA rahuinstituudi Vene ekspert Donald Jensen. 

Peking mängis sõja alguses Vene majanduse jaoks kriitilise tähtsusega rolli, kuna Hiina jätkas Vene toorme ostmist. Samal ajal kehtestasid lääneriigid küll karmid Moskva-vastased sanktsioonid, aga Kreml jätkas raha teenimist. Seega just tänu Hiina toele suutis Venemaa liikuda sõjamajanduse poole. Kuigi Hiina ei tarni Venemaale relvastust ja laskemoona, tarnib Peking Venemaale siiski kriitilise tähtsusega elektroonikat, nagu kiibid.

Putin on samuti öelnud, et ta kavatseb lähiajal külastada Pekingit, kus ta peaks süvendama Venemaa ja Hiina majanduslikke sidemeid. 

"Hiina on Venemaa jaoks päästerõngas. Kuid Putin vajab ka Iraani ja Põhja-Koread," ütles USA ettevõtlusinstituudi teadur Leon Aron. 

"On need neli riiki, mis moodustavad tõepoolest telje. See on mugavuspartnerlus ning see teenib praegu Moskva huve. Vaatamata erimeelsustele üritatakse hoida seda enam-vähem koos," ütles Jensen.