Iraan on toetanud droonide andmisega Venemaad täiemahulises sõjas Ukrainas. Peets ütles "Ringvaates", et pärast Raisi surma see kuidagi ei muutu.

"Kõige olulisemad välispoliitilised otsused on heaks kiidetud kõrgema usujuhi poolt. See asepresident, kes ametisse astus, on täpselt samasuguse liini esindaja, rääkimata asevälisministrist, kes samuti praegu ametisse astus. Absoluutselt pole näha mingit suunamuutust, sest see, mis on, jätkub. Need sammud on võetud, et jätkata seda, mis oli, n-ö normaalsust jätkata," rääkis Peets.

Raisi oli Peetsi sõnul Iraani režiimis väga teenekas poliitik. "Ta on olnud režiimi algusest peale ka eliidi ligidal. 1980. aastate lõpus, kui seal oli poliitilisi massihukkamisi, siis on ka tema olnud see, kes on andnud allkirja nende inimeste hukkamisele. Tegu on konservatiivse, teokraatliku islamirežiimi meelse mehega, kes oli ka Iraani kõrgemale usujuhile väga lähedane," selgitas Peets.

Tema sõnul räägiti isegi sellest, et Raisi oli üks kandidaatidest Iraani praeguse kõrgema usujuhi Ali Khamenei asemele viimase surma korral.

Peets selgitas, et Iraanis on presidendil küll palju võimu, kuid ta on kõrgeima usujuhi järel siiski teisel kohal.

"Khamenei on see, kes on number üks riigis, kõrgem usujuht. Tegemist on teokraatliku režiimiga, seega tema on number üks, kelle käest peavad kõik otsused saama viimase kinnituse, tema on relvajõudude ülem. President on number kaks, täidesaatev võim. Tal on väga palju võimu, aga ta pole number üks," rääkis Peets.