Automaksu senise eelnõu järgi pidi registreerimistasu maksma ainult nende sõidukite pealt, mis esmakordselt Eesti registrisse kantakse. Teiste sõnadega nende pealt, mis osteti siia välismaalt. Euroopa Komisjoni hinnangul oli see ebaõiglane kõigi kasutatud autode müüjate suhtes, kes toimetavad mujal Euroopas. Sestap tegi rahandusministeerium plaani ringi.

"Registreerimistasu laieneb nüüd ka Eestis olevatele autodele esmasel omanikuvahetusel pärast mootorsõidukimaksu jõustumist," sõnas rahandusminister Mart Võrklaev.

See tähendab, et kui Tõnu järgmise aasta jaanuaris oma auto Peetrile maha müüb, võtab riik sealt vahelt registreerimistasu. Kui Peetrile auto ikkagi ei meeldi ja ta selle mõned kuud hiljem edasi müüb, siis riik enam registreerimistasu ei võta.

"Ja samal ajal me toome neid registreerimistasu määrasid alla, et Eestis olevate autode vahetus oleks jätkuvalt mõistlikult võimalik," ütles Võrklaev.

Rahandusministeeriumi teatel vähenevad registreerimistasud võrreldes esialgse eelnõuga kaks kuni viis korda. Senise 300 euro asemel on registreerimistasu baasosa edaspidi 150 eurot. Ühtlasi muutub väiksemaks ka CO2 heitel põhinev registreerimistasu komponent.

Enim mõjutab muudatus päris odavate autode müüjaid

Näiteks välismaalt ostetud viieaastase Toyota Corolla puhul olnuks registreerimistasu algse eelnõu puhul 665 eurot. Uue versiooni järgi oleks see 260 eurot. Kümneaastase Volkswagen Passati puhul oli registreerimistasu varasemas eelnõus pisut üle tuhande euro, nüüd oleks see 330 eurot.

Rahandusministeerium pakub, et kõige levinumate kuni nelja-aastaste sõidukite puhul tuleks registreerimistasu maksta 1100 eurot, viie- kuni kümneaastaste puhul 850 eurot, kümne- kuni 14-aastaste sõidukite puhul 600 eurot, 15- kuni 19-aastaste sõidukite puhul 500 eurot ning veel vanemate sõidukite puhul umbes 400 eurot.

Kõige enam mõjutab muudatus neid, kes soovivad Eesti-siseselt osta või müüa päris kehvas seisus vanemaid autosid. Näiteks müügiportaalidest võib leida ka 500-euroseid Volkswagen Golfe. Nende hinnale lisanduks registreerimistasuga kolmandik kuni pool plaanitud hinnast.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelin Liivamägi rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et üldjuhul peaks registreerimistasu jääma siiski alla kümne protsendi auto hinnast.

"Me ei taha muutuda ka Euroopa romulaks," märkis Liivamägi ning juhtis tähelepanu, et auto, mis suudab aasta kuni paar sõita, maksab üldjuhul paar tuhat eurot. Ning sellise auto registreerimistasu jääb üldjuhul kümne protsendi piiresse.

Auto lammutusse viimisel registreerimistasu maksma ei pea. "Selliste vanade autode puhul võib-olla ongi mõistlik need ära utiliseerida ja soetada keskkonnasäästlikum auto," sõnas Liivamägi.

Registreerimistasu tõuseb aja jooksul

Rahandusministeerium prognoosib, et umbes seitsme aastaga on suurem osa Eestis täna olevaid sõidukeid korra juba omanikku vahetanud. Sellest hetkest saab automaksu koguda peamiselt välismaalt toodavate sõidukite pealt. Siiski ei usuta ministeeriumis, et riigieelarve laekumine aja jooksul langeks. Õigemini on selle jaoks eraldi plaan.

"Me oleme teinud ka nii-öelda maksuredeli. Ehk 2028. aastal ja 2031. aastal registreerimistasu mõnevõrra tõuseb. Aastamaks jääb jätkuvalt samaks," selgitas Võrklaev. 2031. aastaks peaks registreerimistasu kerkima umbes samale tasemele, mis oli plaanitud esialgses eelnõus.

Võrreldes eelnõu varasema versiooniga muutub ka see, et kui Eestist auto välja müüa, saab selle pealt varem makstud registreerimistasu tagasi. Liivamägi sõnul on seda vaja, et Eestist pärit automüüja saaks välismaisel turul võrdselt konkureerida.

"Tagasi ei saa täpselt seda summat, mis omal ajal oli makstud, vaid ka registreerimistasu amortiseerub," rääkis Liivamägi. Ehk kui autot soetades makstakse registreerimistasu kaheaastase auto eest, siis viis aastat hiljem seda Lätti müües saab tasu tagasi seitsmeaastase auto jagu ehk pisut vähem.

Kui auto on vanem kui kümme aastat, siis selle eest makstud registreerimistasu enam tagasi ei saa "Kümneaastase sõiduki puhul moodustab see maks turuhinnast piisavalt väikse osa," ütles Võrklaev.

Oluline muudatus puudutab ka juriidilisi isikuid. Ehk kui seni vähendas vanusekordaja vaid füüsilisele isikutele kuuluvate sõidukite aastamaksu ja registreerimistasu, siis edaspidi kehtib sama reegel ka juriidilistele isikutele.

"Ehk kõik vanaautode kollektsionäärid ei pea ühe auto kohta aastamaksu maksma rohkem kui 50 eurot aastas," sõnas Liivamägi.