"Vene Föderatsioonil on Põhja-Ukraina suunal moodustanud väegrupi Sever ehk Põhi. Hetkeseisuga on sinna koondatud järjest enam üksusi. On täheldatud ka Vene õhudessantvägede viibimist antud piirkonnas, mis võib viidata aktiivsele ründetegevusele lähitulevikus sealt suunast," rääkis kolonel Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul.

Tema sõnul ei piisa Ukraina põhjaossa koondatud täiendavatest üksustest praegu veel Harkivi või Sumõ linna vallutamiseks. "Samas ei välista see antud suunalt korraldatavaid väiksemamahulisi rünnakuid või katseid asulaid siiski kontrolli alla saada," lisas Kiviselg.

"On võimalik, et lähinädalatel ja kuudel Vene Föderatsiooni surve Ukraina põhjaoblastitele suureneb. Seda hinnangut kinnitab ka Venemaa tänaöine massiline rünnak Sumõ oblastis," tõdes kaitseväe luureülem.

Rääkides sõjategevusest Ukrainas üldisemalt, tõi Kiviselg välja, et Venemaa relvajõud on keskendunud endiselt Avdijivka - Bahmuti piirkonnale Tšassiv Jari asula lähistel ja on seal ka teatud edu saavutanud. Venemaa on sinna piirkonda koondanud umbes 20 000 isikut, mis rindel tähendab viit motolaskurbrigaadi, lisas ta.

Venemaa on edenenud ka Otšeretõne asula lähistel ja jätkanud rünnakuid Pokrovski linna suunas. "Tõenäoliselt on Vene relvajõudude vahe-eesmärgiks Vovtša jõe joon, selle hõivamine ja lõpuks siis kogu Donetski oblasti hõivamine," rääkis kolonel.

Kiviselg ütles ka, et Ukraina relvajõudude loodud sillapea Dnepri jõe vasakkaldal püsib, kuid on näha, et Venemaa on koondamas täiendavaid üksusi, et Krõnkõs asuvat sillapead purustada. "Nii et tõenäoliselt lähinädalatel võib seal lahingutegevus intensiivistuda," märkis ta.

Kiviselg viitas ka Venemaa jätkuvatele kaugtulelöökidele Ukrainas nii piirialadel kui ka tagalas asuvate Ukraina suuremate asulate ja energiataristu pihta.

"Sellega tekitatakse väga terav probleem, kuna elekter on vajalik nii veevarustuse tagamiseks kui ka elutähtsate teenuste, sealhulgas haiglate toimimiseks," tõdes kolonel.

Ta märkis ka, et Ukraina on omalt poolt jätkanud süsteemseid süvalööke Venemaal, rünnates militaarobjekte Krimmis ja Venemaa territooriumil asuvai naftarajatisi, mis toetavad ja hoiavad käigus Vene Föderatsiooni sõjamasinat.

Harkivi kiiret vallutamist näha ei ole

Kiviselg ütles reede õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et praegu on veel raske näha, kas Vene väed on avanud Harkivi poole uue rünnakusuuna, vaid pigem püüavad nende eesmised üksused lahingukontaktiga Ukraina kaitsepositsioone välja meelitada.

Ta tõdes, et samas on lähitulevikus seal tõenäoliselt tugevamaid ja suuremaid lahingukontakte tulemas.

Kiviselja sõnul Ukrainal selles piirkonnas jõudu on, sest oskas sealt suunast rünnakut oodata. Ta märkis, et Venemaa on sinna juba rohkem kui kuu aega oma vägesid koondanud.

"Alates märtsist on Venemaa sinna erinevaid üksuseid koondanud ja viimastel nädalatel on Venemaa luuretegevus seal piirkonnas oluliselt sagenenud. Nii et rünnakut oli oodata."

Kiviselja sõnul on Venemaa Severi väekoondises umbes 50 000 sõjaväelast, kuid kõiki neid ilmselt Harkivi peale ei suunata.

"See väekoondis vastutab kolme oblasti eest ja nende oblastite riigipiir Venemaaga on umbes 700 kilomeetrit, nii et Vene Föderatsioon peab ikkagi hoidma enda üksusi ka piiri ääres," ütles Kiviselg.

Harkivi kiiret vallutamist tema sõnul praegu pigem näha pole.

"Kui mõtleme Harkivi linna suuruse peale, siis see on umbes 350 ruutkilomeetrit ehk umbes sama suur kui Vilnius. Kui mõtleme Avdijivka vallutamise peale, siis selle suurus on umbes 30 ruutkilomeetrit ja selle vallutamine võttis Venemaal aega viis kuud ja sinna oli koondatud umbes 80 000 Vene Föderatsiooni võitlejat. Selle viie kuu jooksul kaotas Venemaa hinnanguliselt 30 000 võitlejat surnutena ja 17 000 haavata saanutena. Nii et kindlasti Harkivi kiiret langemist näha ei ole," selgitas ta.

Kiviselja hinnangul võib Venemaa viia rünnakuid läbi igal pool, kus tal on Ukrainaga riigipiir. Samas märkis ta, et üksuste koondumisi on raske varjata ning tõenäoliselt saab Ukraina piisava eelhoiatuse.