Saks: Šoigu vabastamise peapõhjus näib olevat massiline varastamine

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu vabastamise peamine põhjus on massiline varastamine, mis näib olevat ületanud Venemaa presidendi taluvusläve, leiab julgeolekuekspert Rainer Saks. Armeega kokkupuudet mitteomava Andrei Beloussovi uueks kaitseministriks esitamine väljendab Putini üldisemat suhtumist kindralitesse, keda ta soovib otsesest poliitilisest võimust kaugemal hoida.
"Venemaa president siiski suutis üllatada, nimetades kaitseminister Sergei Šoigu Venemaa julgeolekunõukogu sekretäriks (tehnilise juhi ametikoht). Oluline on, et ta nimetati sellele ametikohale Nikolai Patruševi asemele. Viimased kümmekond aastat võib seda ametikohta pidada mõjukuselt olulisemaks kui ministri ametit, kuid puuduvad olulised materiaalsed ressursid, mida hallata," kirjutas Saks.
Patruševi tuleviku kohta seni teateid ei ole.
Kaitseministriks nimetati endine asepeaminister, majandustehnokraat Andrei Beloussov.
"Kui uue kaitseministri nimetamine oli ootuspärane, siis uue kaitseministri isik kindlasti mitte. Tal puudub armeega kokkupuude ning see on juba teine kord, kus president Putin nimetab kaitseministriks inimese, kel puudub otsene seos armeega. Ühtpidi väljendab see Venemaa presidendi üldisemat suhtumist kindralitesse, keda ta soovib otsest poliitilisest võimust kaugemal hoida ning säilitada seega otsese kontrolli armee üle," märkis Saks.
Kaitseministri vabastamise peamine põhjus näib Saksa sõnul olevat massiline varastamine, mis olevat ületanud Venemaa presidendi taluvusläve.
"Sõjaaja kohta oli see ilmselt liigulatuslik. Ka vahistatud asekaitseministrile on seni esitatud süüdistused korruptsioonis ja vargustes, mitte riigireetmises, nagu alguses kuulujutud vene meedias levisid."
Šoigu nimetamine uuele ametikohale näitab Saksa sõnul, et ta on säilitanud Venemaa presidendi silmis siiski lojaalse alluva reputatsiooni. Beloussovi nimetamine kaitseministriks viitab ka sellele, et Venemaa juhid peavad ministri tegevuse prioriteediks sõjatööstust ning mobilisatsiooni.
"Suureks küsimuseks on, kas kindralstaabi ülem Gerassimov säilitab oma ametikoha. Neid peeti Šoiguga seotuks, kuid see visuaalne mulje tekkis peamiselt tänu sõja alguses toimunud kohtumiste meediakajastustele Venemaa presidendi punkris."
Saks meenutas, et täiemahulise agressiooni alguses Ukraina vastu ei juhtinud kindral Gerassimov otseselt sõjalist operatsiooni, vaid seda tegi eraldi staap ning selle juhte vahetati sageli.
"Venemaa poliitilises süsteemis ei saagi selline korraldus töötada. 2023. aasta alguses nimetati kindral Gerassimov vastutavaks ka sõjalise operatsiooni juhtimise eest ning sellest ajast alates on Vene armee tegutsemine suudetud stabiliseerida."
Saks märkis, et veel ei saa kindlas kõneviisis väita, et kindral Gerassimov jätkab, kuid Venemaa president ilmsesti peab teda üheks paremaks vägede juhiks. Ka presidendi administratsiooni pressiesindaja teatas, et Gerassimov jätkab oma ametis. Oma ametis jätkavad ka kõik jõuametkondade ehk eriteenistuste juhid.
"Nikolai Patruševi vabastamine ametist on üllatav. Seni, kuni tema järgmine ametikoht ei ole teada, on seda käiku raske lõpuni hinnata. Kindlasti ei ole teda põhjust pidada Venemaa presidendile vähem lojaalseks kui endist kaitseministrit. Võimalik on ka taandumine vanuse tõttu."
Patruševi poeg nimetati uues valitsus asepeaministriks, säilitades oma senise koha põllumajanduse eest vastutajana.
"See on kindlasti edutamine ning näitab, et usaldus perekonna vastu on Venemaa juhil säilinud. Võib olla soovis Venemaa president vältida olukorda, kus isa ja poeg on samal ajal väga kõrgetel ametikohtadel. Säärane visuaalne kujutis kannab endas teatud poliitilist riski ning võib olla ka lihtsalt võimu naeruvääristav," leidis julgeolekuekspert Rainer Saks.