"Tahan üle rõhutada, et valitsus ei aruta pensionite külmutamist ega kärpimist. Eesti pensionid on kasvanud märgatavalt, eelkõige kahel viimasel aastal, kuid nii OECD kui ka IMF on viidanud, et pensionärid on sissetulekult jätkuvalt kõige haavatavamas olukorras," ütles Võrklaev.

"Olen koostanud koalitsioonis ja valitsuses arutamiseks kokkuhoiuplaani, et parandada riigi rahanduse seisu," lisas reformierakondlasest rahandusminister. "See sisaldab keerulisi kokkuhoiukohti, kuid arvestusega, et pensionid jääksid puutumata. Inimestel peab säilima turvatunne tuleviku ees ning kindlus."

Eesti Ekspress kirjutas pikemas käsitluses teisipäeval, et neile teadaolevalt on valitsuses laual plaan, millega vähemalt pensionide indekseerimisest on kavas loobuda.

"Ministeeriumides on välja arvutatud, et nii õnnestuks 2025. aastal säästa ligikaudu 200 miljonit eurot, siis 400, siis 600 ja nii edasi. Kui külmutamise asemel mindaks indekseerimise vähendamise teed – näiteks nagu kõrgemate riigiteenistujate palkadega –, oleks kokkuhoid veidi üle poole väiksem," märkis ajaleht konkreetsetele allikatele viitamata.
 
"Selliseid arvutusi pole tehtud igaks juhuks. Ametnikud ei tule hommikul tööle mõttega, mis hüpoteetilisi kärpeid täna arvutama hakkame. Seda, mida arvutada ning analüüsida, tellivad neilt siiski poliitikud," jätkas ajaleht. "Aga nagu koalitsiooniläbirääkimistelgi, hoiavad poliitikud enne kindla otsuse tegemist pensionikärpe asjus suu lukus. Kes ütleb, et pole kuulnud. Kes, et pole kokku lepitud. Kes, et kõik võimalused on laual. Aga keegi otsesõnu tunnistada ei taha, millal ja mis kujul pensionikärbe tuleb."

Pensionide kärpimise plaani eitasid ETV saates "Valimisstuudio" ka seal osalenud koalitsiooni rahvasaadikud.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul viiks pensionite kärbe paljud inimesed vaesusesse. "Sotsiaaldemokraadid ei ole seda kunagi toetanud, ei ole seda kunagi arutanud ja võin kinnitada ka seda, et selles valitsuses, kus sellise otsuseni jõutakse, sotsiaaldemokraadid ei osale," sõnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Helmen Kütt "Aktuaalsele kaamerale".

Opositsioon lubab seista pensionite kärpimisele ja külmutamisele vastu, kui koalitsioonil peaks selline tahtmine tulema. "Tänase majanduslanguse ja inflatsiooni juures pensionite vähendamine oleks ju hullumeelsus ja me peaks ikka toetama oma vanemaid," ütles Isamaa fraktsiooni liige Aivar Kokk.

Pensionid tõusevad igal aastal vastavalt seaduses sätestatud indeksile, valitsus selle üle ei otsusta. Samas võib valitsuskoalitsioon parlamendienamuse toetusel seadust muuta.

Pensionide indekseerimise küsimusele viitas Maris Lauri

Reedel arutas eelarvekärpeid Reformierakonna juhatus.

Erakonna aseesimees Maris Lauri ütles pärast seda ERR-ile, et kärbetest ei peaks säästma ühtki valdkonda, sealhulgas kaitsevaldkonda.

Lauri ütles, et juttu oli ka pikemaajalisema mõjuga meetmetest. "Üks suur probleem on erinevad indeksid. Meil teatud kulud kasvavad oluliselt kiiremini kui majandus ja maksutulu. Ehk me peaksime seadma sinna kasvudele piiri ette. Näiteks, et ei tohi kasvada kiiremini kui nominaalne SKP. Meil on näiteks pensioni indeks, mida kasutatakse palju laiemalt. On kulutused, mis on seotud miinimumpalga kasvuga, miinimumpalka on väga kiiresti kasvatatud viimastel aastatel ja see on päris negatiivselt mõjunud eelarvele. Meil on seotused SKP-ga, me peame vaatama ka need asjad üle, et kas kõik asjad peavad olema SKP-ga seotud. Võib-olla mõni asi ei peaks. Mõned asjad on seotud ka inflatsiooni või mingite muude näitajatega, me peaksime vaatama, et nad ei oleks, et need tõusud toimuksid ikkagi otsuste kohaselt, mitte alati automaatselt," sõnas Lauri.

Lauri rääkis, et selleks, et lisaeelarve saaks enne jaanipäeva riigikogus ära menetletud, peaks see tulema valitsusest hiljemalt 20. maiga algaval nädalal.

Kärbetes konkreetseid kokkuleppeid ei ole

Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Marek Reinaas sõnas, et koalitsioon on riigi eelarvestrateegia aruteludel leppinud kokku, et ministeeriumid peavad kärpima umbes viis protsenti oma kuludest, et ilmselt tuleb laiapindne julgeolekumaks. Ehk on arutatud laiemaid küsimusi.

"Kui me lepime kokku üle välja kärpes, siis iga ministeerium läheb ja pakub välja oma lahendusi, kuidas sinnani jõuda. Ja võib-olla siis veel koalitsioon arutab, kas minna ühte, teist või kolmandat teed. Praegusel hetkel mitte ühtegi konkreetset kärbet kokkulepitud ei ole," ütles Reinaas.

Rahandusministri sõnul tuleb kokkuhoiuga arvestada igal tasandil, ka omavalitsustel. Suurel osal omavalitsustest kasvab igal aastal tulumaksu laekumine.

"See kindlasti ei ole kõikides omavalitsustes nii ja ma arvan, et kõige mõistlikum on läheneda selle tulumaksu eraldisega. Neid omavalitsusi, kus tulumaksu osakaal on väiksem, puudutab see vähem, ja neid, kus suurem, rohkem," ütles Võrklaev.

Kas omavalitsused peavad püksirihma pingutama hakkama juba tänavu ehk negatiivse lisaeelarve raames, see pole veel teada. Rahandusministri sõnul arutelud veel kestavad.