Läänemets tõdes sotsiaalmeediasse tehtud postituses, et riigieelarves tuleb täita miljardi euro suurune auk. Ta märkis, et see ei vii eelarvet tasakaalu, kuid selle abil ei ületa eelarve puudujääk Euroopa Liidu nõutud kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelarvetasakaalu saavutamiseks oleks Läänemetsa sõnul vaja veel 1,2 miljardit lisaks.

Läänemetsa sõnul ei ole võimalik puuduolevat miljardit eurot kärpida. Samas kinnitas ta, et sotsiaaldemokraadid ei ole kärbete vastu.

"Võimalik on kokku hoida 200 kuni 300 miljonit, lisaks maksuküüru ärajätmisest 250 miljonit aastas. Ülejäänud peab tulema peamiselt maksumuudatustest," ütles ta.

"Sotsid ei toeta üleväljakärbet, sest sellel puudub poliitiline vastutus. Tahame, et valitsus lepiks kokku teenused või tegevused, millest riik loobub, et mõistetaks tagajärgi. Otsusega peab kaasnema teadlik vastutus. Viieprotsendiline ülevälja kärbe halvaks Eesti," ütles Läänemets.

"See tähendaks hariduse, sealhulgas kõrghariduse ja teadusraha vähendamist kümnete miljonite võrra. Haridus-teadus on aga majandusarengu alus, seda ka ettevõtjate arvates. See tähendaks politsei ja päästeameti näitel umbes 440 inimese vähendamist – kas lepime olukorraga, kus meil on lõpuks üks patrull kahe maakonna peale? Politsei, pääste, häirekeskuse töötajate arv on viimase 16 aastat vähenenud 22 protsenti, see on rohkem kui 2000 inimest. Kriitiline toimimise piir on saavutatud. Politseinike arv 100 000 inimese kohta on Eestis täna üks efektiivseimaid, aga samas ka õhemaid näitajaid. Samal ajal on meil vaja valvata Euroopa Liidu idapiiri ja tegeleda idanaabri hübriidrünnetega," selgitas ta.

"Ülevälja kärbe tõmbaks kinni 2/3 valdade-linnade võimekuse EL-i rahasid kasutada. Vaid jõukamate valdadeni EL-i raha jõudmine suurendaks regionaalset ebavõrdsust veelgi. Samas vajame väga, et eurorahade sajad miljonid jõuaks meie majandusse ja turgutaks seda just praegu. Sotsiaalvaldkonnas tähendaks ülevälja kärbe mõne suure toetussüsteemi kallale minekut," lisas ta.

"Kui suudame kokku leppida, kust tuleb miljard eurot kriitilise eelarvepuudujäägi katmiseks, siis vajame vastust ka järgnevatele küsimustele: kuidas tuleb avaliku sektori palgakasv (100-200 miljonit); kas ehitame teid (200-400 miljonit); kuidas katame tervishoiu puudujäägi (150 miljonit), kas panustame julgeolekusse rohkem nagu kaitseväe juhataja Martin Herem kriitiliseks on pidanud (1,5 miljardit ühekordse investeeringuna) ning kas teeme investeeringuid majanduse võimestamiseks ja uute töökohtade loomiseks?"

Läänemets märkis, et lähtudes sellest, et eelarvesse on vaja juurde rohkem kui miljard eurot ja kõike seda kärpega pole võimalik saada, siis ei ole küsimus selles, kas maksumuudatused tulevad või mitte, vaid kes peaks maksudega panustama, kui palju ning mida inimesed riigilt vastu soovivad.

"Sotsiaaldemokraatide printsiip on, et panustama peavad rohkem need, kellel võimalust on. 10 protsendile Eesti elanikest kuulub 59 protsenti varadest – see näitab ilmekalt, kuivõrd tohutu on Eestis varaline lõhe. Sellise statistika najal pole ju kuidagi põhjendatud viljeleda rahandus- ja majanduspoliitikat, mis viiks kümned tuhanded inimesed allapoole toimetulekupiiri kuni sotsiaaltoetuste maksmiseni. Jõukuse maksustamine, sh astmeline tulumaks on õiglane ja rahanduspoliitliselt ka loogiline valik. Inimesel, kes teenib 5000+ eurot kuus, ei vähene elukvaliteet, kui ta peab iga kuu 200 eurot rohkem maksu maksma. Samas inimesele, kes teenib 1000 eurot, on juba 25 lisaeurot suure mõjuga," lisas siseminister.