Valitsuses pole üksmeelt, kas säästa siseministeeriumit kärpest
Valitsuses puudub üksmeel, millega täita 175 miljoni euro suurune lisaeelarve. Võimuliit ei plaani kärpeid kaitsevaldkonnast, kuid ei suuda kokku leppida, kas ka siseministeeriumit kärpest säästa.
Valitsuse plaanitav lisaeelarve peaks valmima hiljemalt neljapäevaks, et riigikogu jõuaks selle ka enne suvepuhkusi menetlusse võtta. Koalitsioonipartnerite vahel valitseb arusaam, et kaitsekuludelt selles eelarves kokku ei hoita. Nii arvab ka president Alar Karis.
"Panin valitsusele südamele, et kui arutatakse eelarvekärpeid, siis tuleks seda teha nii, et meie vajadused julgeolekule ja turvalisusele võimalikult vähe kannataksid ja riigieelarve peaks olema läbipaistev ja avalikkusele arusaadav," sõnas Karis kolmapäeval.
Puudub aga ühtne arusaam, kas julgeoleku ja turvalisuse kulude alla kuuluvad ka siseministeeriumi kulutused.
"Loogiline on see, et kui me julgeolekut vaatame ja julgeolekus on seisukoht, et me ei kärbi, siis julgeoleku eest vastutab nii kaitseministeerium kui ka siseministeerium. Ilma selle lähenemiseta seda riigieelarvet ei sünni," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).
Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) hinnangul oleks õiglasem ülevälja kärbe, millest välistatakse vaid kaitseministeerium. Selle asemel liigub valitsus Tsahkna sõnul eelarve kokkupanemisest vaid kaugemale ning neljapäevaks otsust tema hinnangul ei sünni.
"Järjest on hakatud välistama, et ühte asja ei saa teha, teist asja ei saa teha, kolmandat ei saa teha, neljandat ei saa teha. /.../ Tänase seisuga mulle tundub, et Eesti 200 panustab sellesse kärpesse hariduse, innovatsiooni, teaduse ja majandust elavdavate meetmetega üle poolega sellest allesjäänud kärpest. See ei ole võrdne panustamine," kommenteeris Tsahkna.
Ka rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) sõnul ei ole riigieelarve tulud oodatud määral kasvanud, mistõttu peaks iga ministeerium kokkuhoiukohti leidma.
"Siseministeeriumi vaates me ka tegelikult ju kärpest ei räägi olukorras, kus 2024. aastal siseministeerium ühe prioriteetse valdkonnana sai juurde 23 miljonit eurot. Küll aga on palve, kuna riigieelarve tulud ei ole sellisel määral kasvanud nagu me prognoosisime ja samal ajal lisakulusid võtsime, siis me solidaarselt kõik ka neid majandamise ja personalikulusid kokku hoiaks. Ja tõsi, selle üle meil hetkel ka vaidlus on," rääkis Võrklaev.
"Kui me hakkame nii minema, et selles ja teises valdkonnas ei saa kokku hoida, siis me jõuame sinna, et kuskil ei saa kokku hoida," lisas ta.
Neljapäeval toimub valitsuse istung, mille järel selguvad lisaeelarve täpsemad detailid.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"