"Ega me väga detailselt Slovakkia sündmuse kohta kõike ei tea, ainult nii palju kui avalikest allikatest, aga otseselt see sündmus meid midagi dramaatiliselt muutma ei pane," sõnas Viltsin.

"Me hindame nagunii kogu aeg olukorda ja ohtusid ja üritame olla halvimaks valmis. Kindlasti oli atentaadikatse meile koht, kust õppida, aga hetkel otseselt me ei näe, et peaksime midagi väga põhimõtteliselt muutma," lisas Viltsin.

Viltsini sõnul pole Eesti poliitikutele atentaate tehtud.

Viltsin ei tahtnud kommenteerida oma Slovakkia kolleegide tööd, aga nii palju kui ta videote põhjal on näinud, jätsid Fico turvamehed talle väga professionaalse mulje. "Aga paraku see juhtum on ka tõestus sellest, kui planeerimisfaasis on jäetud mingisuguseid ohud märkamata, siis hiljem jääb üle ainult reageerimine," lisas Viltsin.

Ukraina sõda ja pinged Eesti ühiskonnas on pannud keskkriminaalpolitseid tegelema rohkem ennetava kontrolliga.

"Jah, eks ühiskonnas on pinged üleval, üks asi on Ukraina sõda, aga ka majanduses ei lähe kõige paremini. See peegeldub inimeste rahulolematuses. Me oleme kindlasti ka selleks valmis, et paratamatult võib olla inimesi, kes nagu Slovakkias oma meeleheitele leiavad vägivaldse lahenduse. Mida me oleme rohkem teinud, on see, et tegeleme ennetava tegevusega. Vaatame taustasid ja analüüsime ja oleme valmis kaitse alla võtma võib-olla ka neid isikuid, keda me täna igapäevaselt ei kaitse. Näiteks aastal 2022, kui Narvas toimus tanki teisaldamine, võtsime kaitse alla Narva linnapea Katri Raigi," rääkis Viltsin.

Kaitse alla võtmine kõlab tavainimesele lihtsalt, aga tegelikult on see terve pikk
rida tegevusi, ütles Viltsin.

"Kõigepealt me kindlasti analüüsime olukorda, vaatame neid ohtusid, milleks me peame valmis olema. Sealt edasi, kui on teada, milles need ohud seisnevad, siis otsustame ka, kui laias ulatuses peaksime neid meetmeid rakendama. Et kas piisab lihtsalt mõnest ametnikust või tuleb rakendada tervet kompleksi meetmeid, nagu erinevad sõidukid ja meeskonnad. Kõik sõltub otseselt juba sellest olukorrast ja ohust, millega peame silmitsi seisma," rääkis Viltsin.

Viltsin ei soostunud meetmeid väga detailselt kirjeldama, aga märkis, et kaitset on võimalik teha ihukaitsjate poolt varjatult ja diskreetselt, nii et see silma jää, aga mõningate ametikohtade puhul ei ole see võimalik, ja siis tuleb teha seda rohkem avatult ja nähtavalt. "On väga erinevaid meetodeid: see ongi selline töö, kus tuleb leida vastavalt olukorrale kõige optimaalsem ja mõistlikum lahendus," ütles Viltsin.

Viltsin: Eestis on suhteliselt turvaline

Viltsin ütles, et ta loodab, et Eestis kehtiv olukord, kus poliitikud saavad tavainimese kombel ringi liikuda ilma nähtava kaitseta, pole nüüd kohe täna muutumas.

"Eesti on ikkagi suhteliselt turvaline paik ja ma arvan, et meil ei ole Slovakkia juhtumi valguses mõtet ka üle muretseda. Aga muidugi, ega me ei näe kunagi ka inimeste pähe ja kahjuks peame olema valmis selleks, et on inimesi, kellel on vaimse tervisega probleeme ja Slovakkia juhtum võib mõjuda ka niimoodi, et keegi tahab seda kopeerida. See kindlasti on meie jaoks häiriv ja see, milleks me valimis peame olema. Ma loodan, et kõik inimesed saavad Eestis üksinda rahulikult pargis jalutada muretsemata oma turvalisuse pärast. Aga kui on ohuhinnang selline, et me peame valmis olema ja peame kuskil lähedal olema, siis me ka oleme," rääkis Viltsin.

Viltsini sõnul ei tähenda see, et kui inimene näeb peaminister Kaja Kallast jalutamas sõbrannaga pargis ilma turvameheta, et ta ka tegelikult oleks kaitseta.

"Kui räägime ikkagi Eesti peaministriks, siis peaminister on meil 24/7 kaitstud. Kas seal pargis nüüd liigub ihukaitsja otse tema selja taga või me oleme kuskil lähedal olemas, visuaalses vaateväljas ja kohe valmis reageerima. See jälle sõltub kõik täiesti olukorrast. Ka peaminister peab saama rahulikult oma
sõbrannadega suhelda või perega suhelda ja koos olema ilma et ta peaks kogu aeg ihukaitsja kullipilku enda seljal taluma," rääkis Viltsin.

Kui peaminister läheb ette välja kuulutatud avalikule sündmusele, nagu näiteks rahvaga kohtuma Võrus, siis on julgestus seal kohal tugevdatud koosseisus.

"Jah, kindlasti oleme siis oluliselt suuremate jõududega väljas. Kindlasti pöörame sellele palju tõsisemat tähelepanu ja mitte ainult füüsilise kohalolekuga, vaid oleme teinud ka eelneva analüüsi ja taustauuringuid ning ohtude tuvastamise koos partneritega," ütles Viltsin. 

Viltsini sõnul ongi turvalisuse tagamine väga suur koostöökoht. "Üksinda ei ole seda võimalik teha. Meil on partnereid politsei sees väga laias spektris: erinevad kohalikud politseiasutused ja kriminaalpolitseinikud. Kindlasti ka sisejulgeoleku valdkonnas - kaitsepolitseiametiga teeme tihedat koostööd päästeametiga
eri objektide kontrollil, näiteks lõhkeseadmetest või kiirgusest ohtude tuvastamisel," sõnas Viltsin.

Turvalisuse tagamisel mängivad olulist rolli ka partnerid väljaspool sisejulgeolekut. "Kõik, kes üritust korraldavad, turvafirmad, kohalikud omavalitsused. Mida suuremaks üritus läheb, eriti kui räägime rahvusvahelistest kohtumistest, siis seda rohkem neid partnereid on ja seda suurem on nende partnerite roll ka seal turvalisuse tagamisel," rääkis Viltsin.