Platvormiteenuste eest peab praegu makse maksma teenuseosutaja, mitte platvorm nagu näiteks Bolt või Airbnb, kuid Euroopa Komisjon tahab muuta platvormiteenuste käibemaksureegleid, nii et platvormidele tekiks kohustus nende vahendusel ostetavatele teenustele ise käibemaks lisada, kui neid teenuseid pakkuvad isikud või väikeettevõtted käibemaksukohustuslased ei ole.

Kokkulepe jäi vastu võtmata Eesti vastuseisu tõttu ning rahandusminister Mart Võrklaev põhjendas seda muu hulgas asjaoluga, et see poleks õiglane inimeste suhtes, kes oma koduga veidi lisaraha teenida soovivad, üürides selle näiteks nädalaks ajaks puhkusele sõites Airbnb kaudu välja.

Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla ütles ERR-ile, et liit peab Euroopa Komisjoni välja pakutud kokkulepet väga mõistlikuks lahenduseks.

"Tegelikult näeme, et siinsel turul pole Airbnb niivõrd jagamismajandus, kui selge äritegevus, seda kinnitab ka statistika," lausus ta.

Maidla tõi välja, et 79 protsenti Eestis platvormi kaudu majutuse väljarentijatest on korteripidajad, kes peavad korraga kaht või enamat korterit.

"See pole ammu enam nii, et lähen nädalaks puhkusele ja rendin korteri välja. See on täiesti omaette äritegevus, ka kinnisvaraarendajad kinnitavad, et paljud investeerivad just selle mõttega, et seda teenust pakkuda. Hotellide poolt tunnetame, et see võtab meilt ära tööjõudu, sest neid kortereid, mis turul pakutakse, peab keegi ka koristama," lausus ta.

Nimelt soovivad toateenijad Maidla sõnul hotellides sageli osakoormusega tööd, et saada endale ravikindlustus, kuid kui neilt küsida, kuidas nad ära elavad, ütlevad nad, et käivad kortereid koristamas.

"Näeme, et tegemist on järjest kasvava äritegevusega, mis on meie turul täiesti reguleerimata. Väga paljud Euroopa linnad on selle samas ära reguleerinud," tõdes ta.

Euroopa Liit võttis hiljuti vastu määruse, mis käsitleb lühiajaliste majutusteenuste (STR) andmete jagamist ja kogumist. See seab lühiajalistele rendiplatvormidele kohustuse jagada andmebaasis infot selle kohta, kui palju on nende pinnal majutuskohti ja kes on tulusaaja. Paraku on määrus liikmesriikidele vabatahtlik ja Maidla sõnul on Eesti üks väheseid, mis sellega ei liitu.

"Samas ülejäänud Euroopa näeb, et seda on tarvis reguleerida, see on suur osa varimajandusest. Ka maksuamet ei jõua kõikide pindade omanikeni," ütles Maidla. "Kui oleks käibemaks, võrdsustaks see mänguväljakul reegleid, aga palju olulisemad on veel tööjõumaksud. Meie oleme väga pettunud, et Eesti sellega kaasa ei läinud ja loodame, et kas või kompromissile mindaks."

Maidla sõnul on Tallinnas umbes 2700–3000 lühiajaliselt väljaüüritavat pinda, aga kui palju on neis tube, tal ülevaadet ei ole.

"Colliers tegi Riias uuringu, kust selgus, et lühiajaliste rendipindade tubade arv ületab 20 protsendiga hotellitubade arvu. Selgelt ei ole see jagamismajandus," lausus ta. "Paraku tegutsevad nad ebavõrdsetel tingimustel."

Poliitikud on Maidla sõnul liidu seisukohtadega hästi kursis, kuid sellest pole tulu olnud. Kui aga Eesti siiski platvormiteenuste käibemaksureeglid heaks kiidaks ja ka korteripidajaid oma pindu andmebaasi liitma kohustava määrusega liituks, oleks sellel tema hinnangul märkimisväärne mõju.

"Tegelikult ütlevad ka väga paljud ettevõtted, kes ametlikult pakuvad lühiajalist korterite renti ja maksavad korralikult makse, et see turg vajab reguleerimist. See on kõikide huvi, kes tegutsevad ausalt," ütles hotellide ja restoranide liidu tegevjuht.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ütles sel nädalal ERR-ile, et Eesti ei saa digiajastu käibemaksupaketi nime kandva lahendusega kuidagi nõus olla, sest see ei muuda maksusüsteemi õiglasemaks, vaid lisab ebaõiglust.

Alates sellest aastast kohustuvad platvormid infot maksuametile esitama ning rahandusministeerium leiab, et tegelikult pole vajadust maksu platvormi kaudu koguda, sest maksuamet näeb neile laekuva info alusel niigi, kas keegi hoiab käibemaksukohustusest kõrvale.